-
Uusi sõnu ÕSis
Postitatud 3. juuni 2009 3 kommentaariAlustuseks olgu öeldud, et ma olen üsna laisk, kui asi puudutab keeleuuenduste jälgimist. Ma kuulan huviga, kui keegi satub rääkima, ja tervitan rõõmuga selleteemalisi vestlusi, ent ise ma keelenõuande foorumit ja uusi raamatuid pingsalt ei jälgi. Kui eelmist postitust lugenud olete, näete seda ise kah:) Sellele vaatamata lugesin täna huviga läbi ÕSi uute sõnade lehekülje ja avastasin enda jaoks mitu toredat sõna.
Esiteks – ja Autolehe poisid, ajage nüüd kõrvat kikki – kiirushoidik, mis lisati tänavu 18. veebruaril. Ma ei ole sellega päriselt nõus, et õigeks vormiks on valitud just nimetaval käändel põhinev kuju. Mõelgem nüüd: autol on pidurivõimendi, roolilatt, pakiruumiluuk, klaasipuhastid, bensiinipaagikork… kõik omastavas käändes. Miks kiirusehoidik erand peaks olema? Oskab keegi seletada? Kõik kuus aastat autolehes parandasin jätkuvalt kõik muud variandid ikka kiirusehoidikuteks, lähtudes teiste “autovidinate” loogikast. Mul on päris hea meel, et ma enam Autolehte ei toimeta – mina jääksin endale kindlaks ja käituksin teisiti, kui targad on soovitanud. Kairi aga saab nüüd ise oma arvamuse kujundada.
Teine avastus on autoteemast hoopis kaugel, nimelt söögipoolist puudutav. Eesti keeles on tore tava tsitaatsõnad kenasti kõlapõhiselt ära eestindada, et tekkinud on sellised toredad sõnad nagu kannelloon, tortelliin, kabanoss ja suši. Kannelloon ja tortelliin on toredad, aga kabanossi kohta tekkis kiusatus küsida, kas keegi on kabanosse näinud ka väljaspool Statoili bensiinijaamu? Et lähed Selverisse ja ostad viinerite asemel kabanosse, näiteks? Ma ise pole peale sattunud, aga sõna on tore sellegipoolest. Ja suši – see on mu eriline lemmik. Kirjapildi järgi ootaks justkui midagi pisikest ja karvast, š-täht vist on lihtsalt selline susisev ja soe. Väga armas sõna, kas pole?!
Millised on teie lemmiksõnad?
Anu V.
http://keeletoimetus.ee3 kommentaar artiklile “Uusi sõnu ÕSis”

-
Eesti keele käsiraamatu (siitsamast lehelt leitud) sõnamoodustuses osas öeldakse selle kohta järgmist:
“1. Nimetavas käändes on:
/…/
d) us-lõpulised sõnad, kui nad on kahesilbilised ja III vältes või kui neis on rohkem kui kaks silpi, nt küpsuseksam, nakkushaigus, loodusuurija, kaugusmõõdik, austusavaldus, muinsuskaitse, haridusministeerium, kirjutuslaud.”
Vrd: kaugusmõõdik – kiirushoidik. On ju?
-
admin juuni 4th, 2009, 18:38
Ongi nii! Väga tore, et keegi loeb ja mõtleb kaasa. Nii võttes on kõik täiesti loogiline. Palun loe ja hari mind edaspidigi, mul on selle üle tõesti hea meel!
Tervitades
Anu V. -
Anu Rooseniit juuni 8th, 2009, 10:11
Minu lemmikud on “kleepkumm” – teate küll, see ollus, millega saab pabereid seina külge kinnitada, seni sellel tootel head eestikeelset vastet polnudki. Mina nimetasin seda olenevalt seltskonnast, kus viibisin, kas tatiks või nätsuks. Nüüd saan kasutada tähtsalt väljendit kleepkumm.
Teine lemmik on “soonkinnis” – teate küll, see ribake, mida tuleb maitseainekotikestel näpuga kinni tõmmata. Taas kord asi, mida kõik teavad, aga kuigagi nimetada ei oska.
Anu V, olen sinuga täiesti nõus, väga tore on, et kõikvõimalikke kokandustermineid eestindatakse. Viimasel ajal oleks meie kokandusinimesi, -saateid, -raamatuid tabanud justkui mingi võõrapärase ja “peene” keelekasutuse hullus. Igas toidunimes peab olema vähemalt üks tsitaatsõnaline mõiste, parem kui on kaks või kolm. Kohati on selline keelekasutus minu jaoks väga häiriv ja ülepakutud olnud, eriti kui taolist menüüd kohtab lihtlabases teeäärses toiduputkas. Nii et elagu kannelloonid ja kabanossid!
Kommenteeri
-



Maris juuni 4th, 2009, 18:19