Keeletoimetuse blogi eesmärk on ühelt poolt lugejat harida, aga teisalt panna lihtsalt kirja mõtted, mis muidu peas tiireldes ilmaski väljundit ei leia. Enamasti on need seotud keeletoimetaja töö ja eesti keelega. Hoidke siis silma peal.
Keeletoimetus.ee esilehele!-
Ülimitmus
Postitatud 27. juuli 2009 4 kommentaariKäisin hiljuti toreda koostööpartneri Presshouse‘i suvepäevadel, kus sattusin vestlema ajakirja Tarkade Klubi toimetaja Villu Päärtiga. Varem töötas Villu ajalehes Postimees koos (kuri)kuulsa keeletoimetaja Helju Valsiga. Tänu tollele daamile, ütles Villu, jääb talle kogu eluks meelde, et sõna raha ei kasutata kunagi mitmuses. Ei saa olla sellist asja nagu rahad on kadunud, sai koondamisrahad kätte, laenurahade toel püsti pandud jms. Raha jääb alati ainsusse, olgu seda kui palju tahes.
Sõna raha mitmust ei ole ma ise väga tihti kohanud, küll aga kõiksugu teisi sõnu, mida mitmuses kasutada on ebaloogiline ja vale. Kõige sagedamini eksitakse minu meelest sõnadega osa, mitu ja mõni. Eksitakse koguni nii tihti, et lausekatked osad kutsutud jätsid tulemata, mitmeid nädalaid kestnud halb ilm või mõned kuud hiljem ei tekita tavakõnelejas ilmselt võõristustki. Ometi peaks. Sest ka ainsuses tähendab osa inimesi siiski rohkem kui üht inimest, mitu nädalat on rohkem kui nädal ning mõni kuu on samuti rohkem kui üks kuu. Kui need sõnad veel mitmusse panna, saame midagi ülimitmuse või topeltmitmuse sarnast, mille järele pole aga vähimatki vajadust.
Sama viga olen kohanud ka sõnadega hulgad ja enamikud: lauluväljakule kogunenud rahvahulgad ning enamikud autotootjad tähendavad ju ometi täpselt sama kui lauluväljakule kogunenud rahvahulk ning enamik autotootjaid. Mõnikord tundub, et sisult mitmusliku asja “ülemitmustamisega” üritatakse toda kuidagi suurema või tähtsamana näidata. Pole vaja! Mõte jääb igal juhul samaks.
Et kellelegi kogemata vale kirjapilt meelde ei jääks, olgu kõik ülal esinenud näited nüüd ka õigesti kirjutatud: raha on kadunud, sai koondamisraha kätte, laenuraha toel püsti pandud, osa kutsutuid jättis tulemata, mitu nädalat kestnud halb ilm, mõni kuu hiljem, kogunenud rahvahulk, enamik autotootjaid – kõik ainsuses!
Anu V.
Keeletoimetus.ee
Keeletoimetaja jutud ajakirjanduskeel, eesti keel, keeletoimetaja, keeletoimetamine, ortograafia, sõnad4 kommentaar artiklile “Ülimitmus”
-
Mind õpetati koolis ka nii. Aga nüüd – tsiteerin Mati Erelti “Lause õigekeelsust” (ilmunud 2006): “Väike osa hulgasõnu käitub aga kõigis käänetes omadussõnalise täiendina, ühildudes nimisõnaga ka nimetavas käändes ning arvus, nt /…/ mõned raamatud – mõnedele raamatutele. Viimasel ajal on hakatud ühilduva täiendina kasutama ka sõnu osa ja enamik: osad/enamikud inimesed, osadele/enamikele inimestele jne (enne ainult:osa/enamik inimesi, osale/enamikule inimestele jne). Veelgi varem on ühilduva hulgatäiendina hakatud kasutama sõnu mitu ja palju: mitmed inimesed pro mitu inimest, paljud inimesed pro palju inimesi. Seda tendentsi ei ole võimalik tagasi hoida. /…/ Asesõnad mõni ja mõlema(d) esinevad ilma tähenduserinevuseta nii ainsuses kui ka mitmuses.”
-
admin august 17th, 2009, 23:13
Tere, Maris!
Tänan Sind jällegi kaasa mõtlemast.
Seekord olen Su viidatud seisukohavõttu isegi lugenud. Kuigi nt koolikirjandis ma “mitmeid” veaks ei paranda, toimetan tekstides selle siiski ainsuse kujule. Sama nõu andis 2006. aasta kevadel keeletoimetajate täiendkoolitusel ka Toom Õunapuu, kes topeltmitmust teravalt kritiseeris ja julmalt tekstidest välja rookida käskis. Sama mustvalgelt ma asjasse siiski ei suhtu: kui lause ümbersõnastamine muutub akrobaatikaks, jääb sisse mitmus. Enamasti aga pole see keerukas ning kui tekstile juba keeletoimetaja võtta, võiks tekst ka kriitilisema keelemeelega lugejat rahuldada. Muidu poleks ju mõtet keeletoimetajat palgatagi. Ehk lühidalt, otsesõnu veaks ma seda ei pea, kuid kindlasti kohaks, mida saaks paremini sõnastada. Ja lugeja harimise mõttes võiks seda ju ka meelde tuletada:)
Pealegi on ka EKI endiselt seda meelt, et nt “osad inimesed” ei ole õige:
“Kas tõesti on lubatud „osad inimesed” jts sõna osa mitmuse kasutamise juhud? – Ei, õige on osa inimesi.”
(Otsing Keelenõuvakast, otsisõnaks “osad”.)Parimate soovidega
Anu V. -
Tere,
laias laastus nõustun esitatud seisukohtadega. Samas vahel on mitmuse kasutamisel ka tähenduslik mõte.
See küll ei käi koondamisraha kohta, aga “rahad” tähendab tihti raha erinevates vääringutes ehk valuutades. Ehk siis kui see raha, mis üldiselt käitub kui mass, mille tükiarv mahust ei sõltu, võib siiski jaguneda alamhulkadeks, selle kaudu on vahe sees, kas on jutt rahast või rahadest.
Analoogiat võib laiendada ka rahvahulkadele (nt kui need moodustavad alamgruppe, mis omavahel eriti ei segune, kuid segunematuse asjaolu tasuks välja tuua).Või milline on Teie seisukoht?
-
Tere, Urmas!
Tänan kommentaari eest!
Ma olen teatud mõttes Sinuga nõus. Kindlasti võib leida mingeid kontekste, kus mitmus pole otsesõnu vale ning annab edasi tähendusnüanssi, mida ainsus ei suuda. Sinu rahvahulkade näite peale mõtlesin ka ise seda postitust kirjutades. Aga need on siiski väga harvad erandid. “Rahadega” seevastu ma nõustuda ei taha ning kui toimetaksin, parandaksin selle vastavalt “rahatähtedeks”, “valuutadeks” vms, et vältida kõnekeelsuse maiku.
Parimate soovidega
Anu V.
Kommenteeri
-
Keeletoimetus.ee pakub keelelise toimetamise ja korrektuuri teenust lihtsalt ja kiiresti.
Maris august 17th, 2009, 20:34