<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
		>
<channel>
	<title>Kommentaarid Toimetaja ja tõlkija töötasust kohta</title>
	<atom:link href="http://keeletoimetus.ee/blogi/toimetaja-ja-tolkija-tootasust/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>http://keeletoimetus.ee/blogi/toimetaja-ja-tolkija-tootasust/</link>
	<description></description>
	<lastBuildDate>Fri, 02 Sep 2011 08:23:08 +0300</lastBuildDate>
	<generator>http://wordpress.org/?v=2.8.5</generator>
	<sy:updatePeriod>hourly</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>1</sy:updateFrequency>
		<item>
		<title>Kirjutas Volly</title>
		<link>http://keeletoimetus.ee/blogi/toimetaja-ja-tolkija-tootasust/comment-page-1/#comment-162</link>
		<dc:creator>Volly</dc:creator>
		<pubDate>Fri, 10 Sep 2010 15:41:49 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://keeletoimetus.ee/blogi/?p=434#comment-162</guid>
		<description>Büroode hinnakirjade ülespanemine (ja lisaks selle infi pidev uunendamine) oleks muidugi edumeelne samm. Aga vaevalt see terve konkurentsi kujunemisele kaasa aitaks, tasustamise parandamisest rääkimata. Pealinna tingimustes lähevad paremad pakkumised ikka sugulastele-tuttavatele ning Tartus ja väiksemates kohtades paistab enam-vähem samasugune praktika valitsevat.  
Mis viimasesse lõiku puutub, siis minu arvates ületati &quot;moraalne piir&quot; juba paar aastat tagasi ja see järgmine samm on samuti astutud, nimelt kaudtõlgete tagasitoomisega. Hinnakäärid eksisteerivad ju ka erinevate keelte vahel ning kui tellijal selle vastu midagi pole... ERR on selles suhtes elav näide.</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Büroode hinnakirjade ülespanemine (ja lisaks selle infi pidev uunendamine) oleks muidugi edumeelne samm. Aga vaevalt see terve konkurentsi kujunemisele kaasa aitaks, tasustamise parandamisest rääkimata. Pealinna tingimustes lähevad paremad pakkumised ikka sugulastele-tuttavatele ning Tartus ja väiksemates kohtades paistab enam-vähem samasugune praktika valitsevat.<br />
Mis viimasesse lõiku puutub, siis minu arvates ületati &#8220;moraalne piir&#8221; juba paar aastat tagasi ja see järgmine samm on samuti astutud, nimelt kaudtõlgete tagasitoomisega. Hinnakäärid eksisteerivad ju ka erinevate keelte vahel ning kui tellijal selle vastu midagi pole&#8230; ERR on selles suhtes elav näide.</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Kirjutas pole oluline</title>
		<link>http://keeletoimetus.ee/blogi/toimetaja-ja-tolkija-tootasust/comment-page-1/#comment-159</link>
		<dc:creator>pole oluline</dc:creator>
		<pubDate>Mon, 02 Aug 2010 11:13:55 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://keeletoimetus.ee/blogi/?p=434#comment-159</guid>
		<description>&quot;Odavat ja head lihtsalt ei ole võimalik saada, mitte üheski valdkonnas.&quot;

Asi on pigem selles, et head polegi vaja. 

Ma julgen arvata, et enamik müüdus raamatuid jääb tänapäeval lugemata. Kõik need eneseabiraamatud ja laste-entsüklopeediad ja kokaraamatud ja täiskasvanute muinasjutud: neid ostetakse kas kingiks või iseenda unistuste toetamiseks (&quot;ostan Jamie Oliveri raamatu ja hakkan vingelt küpsetama&quot;). Reaalselt loetakse neid vähe. Ja kui ei loeta, siis keda huvitab tõlke-toimetamise kvaliteet?

Raamatut on vaja müüa. Selleks on vaja head kujundajat (kaanepilt!) ja pealkirja, ehk ka tuntud autorit. Tekst, see jõuab lugejani pärast ostmist, ja võib olla ükskõik milline, hädapärast ka puududa. Müüki see ei sega. Seega pole ka mõtet selle peale kulutada.</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>&#8220;Odavat ja head lihtsalt ei ole võimalik saada, mitte üheski valdkonnas.&#8221;</p>
<p>Asi on pigem selles, et head polegi vaja. </p>
<p>Ma julgen arvata, et enamik müüdus raamatuid jääb tänapäeval lugemata. Kõik need eneseabiraamatud ja laste-entsüklopeediad ja kokaraamatud ja täiskasvanute muinasjutud: neid ostetakse kas kingiks või iseenda unistuste toetamiseks (&#8221;ostan Jamie Oliveri raamatu ja hakkan vingelt küpsetama&#8221;). Reaalselt loetakse neid vähe. Ja kui ei loeta, siis keda huvitab tõlke-toimetamise kvaliteet?</p>
<p>Raamatut on vaja müüa. Selleks on vaja head kujundajat (kaanepilt!) ja pealkirja, ehk ka tuntud autorit. Tekst, see jõuab lugejani pärast ostmist, ja võib olla ükskõik milline, hädapärast ka puududa. Müüki see ei sega. Seega pole ka mõtet selle peale kulutada.</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Kirjutas Oop</title>
		<link>http://keeletoimetus.ee/blogi/toimetaja-ja-tolkija-tootasust/comment-page-1/#comment-158</link>
		<dc:creator>Oop</dc:creator>
		<pubDate>Fri, 30 Jul 2010 14:47:59 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://keeletoimetus.ee/blogi/?p=434#comment-158</guid>
		<description>Noh, teoreetiliselt läheb Google Translate aina paremaks. Praktikas võtab see eesti keele puhul kyll lootusetult kaua.

Samas - kui sa tõlkijate (või toimetajate) kvaliteedil vahet teha ei oska, kuidas sa neid siis valid? Milline on talutavalt halb ja milline talumatult halb?

Võib-olla peaks tekitama toimetajate ja tõlkijate hindamiseks reitinguagentuuri, mis annab nende tööle hindeid. Alguses koostatakse anonyymne žyrii, siis pannakse paika formaalsed avalikud kriteeriumid ning lõpuks avaldatakse põhjendatud hinnangud koos analyysidega. Ega sellisel asutusel peagi ju mingit formaalset võimu olema; piisab sellest, kui keegi ära teeb. Kes tahab, see arvestab, kes ei taha, vaatab endiselt yksnes hinda.

Põhiline raskus on, et reaalseks hindamiseks oleks vaja võrrelda tõlgete käsikirju enne ja pärast toimetamist. Midagi saab muidugi järeldada ka nii, kui arvustatakse konkreetseid raamatuid ning iga tõlkija või toimetaja nime taha koguneb ajapikku hinderivi, lisaks konkreetsed kommentaarid ilmselgelt yhe või teise kapsaaeda jõudnud rändrahnude kohta.

See kõik käib muidugi raamatute kohta, mis on enamasti nyymsed ja avalikud tekstid; anonyymsed ning piiratud ringlusega tehnotõlked ja -toimetused on täiesti omaette teema. Eks nad vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.

Lihtsalt yks mõte. :)</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Noh, teoreetiliselt läheb Google Translate aina paremaks. Praktikas võtab see eesti keele puhul kyll lootusetult kaua.</p>
<p>Samas &#8211; kui sa tõlkijate (või toimetajate) kvaliteedil vahet teha ei oska, kuidas sa neid siis valid? Milline on talutavalt halb ja milline talumatult halb?</p>
<p>Võib-olla peaks tekitama toimetajate ja tõlkijate hindamiseks reitinguagentuuri, mis annab nende tööle hindeid. Alguses koostatakse anonyymne žyrii, siis pannakse paika formaalsed avalikud kriteeriumid ning lõpuks avaldatakse põhjendatud hinnangud koos analyysidega. Ega sellisel asutusel peagi ju mingit formaalset võimu olema; piisab sellest, kui keegi ära teeb. Kes tahab, see arvestab, kes ei taha, vaatab endiselt yksnes hinda.</p>
<p>Põhiline raskus on, et reaalseks hindamiseks oleks vaja võrrelda tõlgete käsikirju enne ja pärast toimetamist. Midagi saab muidugi järeldada ka nii, kui arvustatakse konkreetseid raamatuid ning iga tõlkija või toimetaja nime taha koguneb ajapikku hinderivi, lisaks konkreetsed kommentaarid ilmselgelt yhe või teise kapsaaeda jõudnud rändrahnude kohta.</p>
<p>See kõik käib muidugi raamatute kohta, mis on enamasti nyymsed ja avalikud tekstid; anonyymsed ning piiratud ringlusega tehnotõlked ja -toimetused on täiesti omaette teema. Eks nad vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.</p>
<p>Lihtsalt yks mõte. <img src='http://keeletoimetus.ee/blogi/wp-includes/images/smilies/icon_smile.gif' alt=':)' class='wp-smiley' /> </p>
]]></content:encoded>
	</item>
</channel>
</rss>

