• Toimetaja ja tõlkija töötasust

    Postitatud 29. juuli 2010 anuvane 2 kommentaari

    Hajameelse blogis ilmus eile hea ülevaade tõlkebüroode ja keeletoimetuste hinnakirjadest. Just mõni päev tagasi tuli mul tööga seoses vastata küsimusele, milline on turu keskmine leheküljehind eesti-vene tõlkel. Ja samamoodi nagu Hajameelne oma blogis nendib, tuli ka mulle üllatusena, kui vähe tõlkebüroosid avalikustab oma veebis konkreetse hinnakirja!

    Enamik tõlkebüroosid väldib konkreetsete numbrite nimetamist kodulehel ning palub saata hinnapäringu.  Sealjuures jäi mulje, et suured ja tuntud tegijad väldivad seda isegi rohkem kui väiksemad bürookesed. Olgu, mind võib käsitleda konkurendina ja mulle vast polegi seda infot vaja avalikustada. Potentsiaalne klient aga tahaks enne töö tellimist vähemalt umbkaudugi ülevaadet sellest, milline on eri büroode hinnatase. Seega kaldun ma arvama, et pigem teevad tõlkebürood endale sel moel karuteene.

    Tõlge ja toimetamine on selline kaup, mille kvaliteeti on asjatundmatul kliendil üsna keeruline hinnata. Kui vähesed väga teadlikud tellijad kõrvale jätta, on enamiku otsustamise aluseks umbmäärased parameetrid nagu üldine usaldusväärsus (kodulehe kujundusest tõlkesuundade loeteluni) ning hind. Praeguses majandusolukorras on viimane vast olulisemgi. Keeletoimetus saab hinnapakkumistele üsna sageli vastuseid, et leiti odavam lahendus ja otsustati selle kasuks. Ja ülal viidatud artikli hindade näitel ei ole meie sugugi kallite büroode seas. Hinnatundlik klient saadab päringu ennekõike büroole, mille puhul on kohe selge, kuidas ja mis alustel hind kujuneb, ja tõenäolisemalt tellib tõlke sealt.

    Kuidas tõlke hind kujuneb ning milline see peaks olema, see on hoopis omaette teema. Hinnakäärid odavamate ja kallimate tegijate vahel ulatuvad kordadesse ning ma arvan, et nii see peabki olema. Aga potentsiaalse kliendina  kutsuks tõlkebüroosid küll üles hindades konkreetsem olema! Eri raskusastme ja temaatikaga tekstide puhul on see loomulikult erinev, kuid keskmise tasu väljatoomine muudaks üldpilti palju selgemaks, aitaks büroosid selgemalt positsioneerida.

    Huvitava trendina on silma jäänud see, et kirjastused on viimasel ajal hakanud tõlgete ja toimetamise hinda määrama vähempakkumise alusel. Et saadetakse reale tõlkijatele või toimetajatele raamatu lühitutvustus ja tähemärkide arv ning oodatakse paari päeva jooksul hinna- ja tähtajapakkumisi. Olen paarile sellisele ka reageerinud, pakkudes enda meelest täiesti mõistlikku, pigem soodsat hinda, kuid alati on leidunud keegi, kes on olnud valmis töö ette võtma odavamalt.

    Viimane selline pakkumine oli üks mitte kuigi teadusliku sisuga eneseabiraamat (mis õpetab sind sügavamalt hingama ja ennast armastama jne), mille poogna hinnaks pakkusin 1100 brutotöötasu krooni.  Seda peeti ennekuulmatult kalliks. Oleme Keeletoimetuses paari sama kirjastuse tõlget ka toimetama juhtunud ning nentinud, et selline vähempakkumise metoodika annab ka töö kvaliteedis tunda. Tõlge on puine ja vale, faktid on kontrollimata, tõlked hilinevad kohutavalt. Küljendamisega on samuti järjest rohkem probleeme, vast kasutatakse seal sama hinnapoliitikat.

    Tõlkijate ja toimetajate alatasustamisest on siin-seal ikka kõneldud, aga see vähempakkumiste asi ületab minu meelest viimase moraalse piiri. Odavat ja head lihtsalt ei ole võimalik saada, mitte üheski valdkonnas. Ja ma tõesti tahaks teada, milline on järgmine samm. Google Translator?

     

    2 kommentaar artiklile “Toimetaja ja tõlkija töötasust” RSS icon

    • Noh, teoreetiliselt läheb Google Translate aina paremaks. Praktikas võtab see eesti keele puhul kyll lootusetult kaua.

      Samas – kui sa tõlkijate (või toimetajate) kvaliteedil vahet teha ei oska, kuidas sa neid siis valid? Milline on talutavalt halb ja milline talumatult halb?

      Võib-olla peaks tekitama toimetajate ja tõlkijate hindamiseks reitinguagentuuri, mis annab nende tööle hindeid. Alguses koostatakse anonyymne žyrii, siis pannakse paika formaalsed avalikud kriteeriumid ning lõpuks avaldatakse põhjendatud hinnangud koos analyysidega. Ega sellisel asutusel peagi ju mingit formaalset võimu olema; piisab sellest, kui keegi ära teeb. Kes tahab, see arvestab, kes ei taha, vaatab endiselt yksnes hinda.

      Põhiline raskus on, et reaalseks hindamiseks oleks vaja võrrelda tõlgete käsikirju enne ja pärast toimetamist. Midagi saab muidugi järeldada ka nii, kui arvustatakse konkreetseid raamatuid ning iga tõlkija või toimetaja nime taha koguneb ajapikku hinderivi, lisaks konkreetsed kommentaarid ilmselgelt yhe või teise kapsaaeda jõudnud rändrahnude kohta.

      See kõik käib muidugi raamatute kohta, mis on enamasti nyymsed ja avalikud tekstid; anonyymsed ning piiratud ringlusega tehnotõlked ja -toimetused on täiesti omaette teema. Eks nad vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.

      Lihtsalt yks mõte. :)

    • “Odavat ja head lihtsalt ei ole võimalik saada, mitte üheski valdkonnas.”

      Asi on pigem selles, et head polegi vaja.

      Ma julgen arvata, et enamik müüdus raamatuid jääb tänapäeval lugemata. Kõik need eneseabiraamatud ja laste-entsüklopeediad ja kokaraamatud ja täiskasvanute muinasjutud: neid ostetakse kas kingiks või iseenda unistuste toetamiseks (”ostan Jamie Oliveri raamatu ja hakkan vingelt küpsetama”). Reaalselt loetakse neid vähe. Ja kui ei loeta, siis keda huvitab tõlke-toimetamise kvaliteet?

      Raamatut on vaja müüa. Selleks on vaja head kujundajat (kaanepilt!) ja pealkirja, ehk ka tuntud autorit. Tekst, see jõuab lugejani pärast ostmist, ja võib olla ükskõik milline, hädapärast ka puududa. Müüki see ei sega. Seega pole ka mõtet selle peale kulutada.


    Kommenteeri