Viilutatud sõber

Üks keelevaldkondi, kus kiputakse alatihti eksima, on lause sõnajärg. Sel teemal õhutas mind kirjutama nädalavahetusel Kadi raadiost kuuldud kaubanduskeskuse reklaam, milles lubati soodsa hinnaga “viilutatud sõbra juustu”. Ei tea, kas olin mina ainus, kes selle peale naeru pugistas, või leidus Saare- ja Lääne-Eestis veel teisigi lõbusaid kuulajaid.

Sarnaseid vahvaid väljendeid olen siin-seal kuulnud-lugenud alatihti, ent “viilutatud sõbrad” olid üle pika aja parimaid. Samas meenus mulle Peda ajast üks toimetamist õpetanud lektor, kes hobi korras sääraseid väljendeid ja lauseid üles kirjutas ning aeg-ajalt loengu alguses eredamaid pärle ette luges. Meenub katkend politseiteatest, kus oli ühest korterist leitud “seal jõhkralt elanud naise laip”. Ilmselt oli ta küll jõhkralt tapetud.

Millest sellised keelevääratused ja täiendite vale järjekord tulenevad? Kas on asi ajanappuses või oskamatuses teksti mõttega lugeda?

Anu R.
Keeletoimetus.ee

Keeletoimetaja versus tõlkija

Mõnikord tundub elu kohutavalt ebaõiglane. Näiteks siis, kui toimetada mõnd tõlketeost tõlkijalt, kes ei ole viitsinud asjasse süveneda. Olgem ausad, keeletoimetaja töötasu on ju võrdlemisi pisike – enamikus kirjastustes vaevu pool tõlkijale makstavast summast. Aga töömaht? Kui tõlkija on olnud lohakas, on see isegi suurem! Kuidas nii?

Esiteks on keeletoimetaja ülesanne kontrollida teksti vastavust originaalile. Sisuliselt tähendab see, et toimetaja tõlgib kogu raamatu mõttes uuesti ümber, kõrvutades saadut tõlkija kirjapanduga. Teiseks kontrollib hea toimetaja fakte – kõikvõimalikke nimesid (õigekiri, traditsioonilised kirjakujud, kohanimede kasutus, ajaloosündmused, maalide pealkirjad jpm), erinevaid nimetusi (eestikeelsed taimenimetused, loomanimetused) ja termineid. Iga uus raamat tähendab, et pead hakkama uue eriala spetsialistiks. Harva juhtub, et saad toimetada mitut raamatut samal teemal (nagu Keeletoimetusel Popikuningas Jacksoniga õnnestus, aga sellest veidi aja pärast pikemalt).

Alles seejärel saab hakata tegema oma põhitööd ehk toimetama teksti keelereeglitele vastavaks, stiililt ühtlaseks ning sujuvalt loetavaks. Vahel tuleb meie kultuuriruumi mugandada idioome ja väljendeid, mille tõlkija on sõna-sõnalt ümber pannud. Arvesse tuleb võtta originaali kõlavarjundeid, sõnade semantikat, lausete rütmi ja kõiki neid teisi asju, millele ka hea tõlkija töötades mõtleb. Halb tõlkija aga sätib mõtted (halvemal juhul ainult sõnad!) lihtsalt ühest keelest teise ja sellega tema roll piirdubki.

Olles töötanud n-ö mõlemal pool piiri, oskan vaadata asja nii toimetaja kui tõlkija seisukohast. Kuigi püüan tõlkides ka ise kõike seda silmas pidada, mida keeletoimetaja hiljem nagunii üle kontrollib, tundub mulle, et need tööd peaksid olema võrdselt tasustatud. Tõlkimine ei võta palju kauem aega kui (põhjalik) toimetamine ning kui teha seda nii üle jala, nagu sageli kohatud käsikirjades, läheb see sama kiiresti või kiireminigi. Muidugi on ka keeletoimetajad väga erinevad ning kindlasti pole kõik samavõrd põhjalikud, ent hoolikas keeletoimetaja võiks siiski olla tõlkijaga võrdselt tasustatud. Või mis teie arvate?

Anu V.
Keeletoimetus.ee

PS Kahju, et ma ei leidnud viisi, kuidas “versus” pealkirjas kursiivi panna. Häiriv pisiasi:)

[Tänu Otile on see nüüd siiski kursiivis.]

Kes ikka koera saba kergitab…

Avastasin Õhtulehe raamatublogist Keeletoimetuses juulis valminud “Jumala spiooni” arvustuse. Või mis arvustuse, pigem leebe kommentaari… sest kriitikat ju tegelikult ei tehta. Samuti on Jaan Martinsonil ilmselt tähelepanuta jäänud, et raamatu originaal pole mitte ookeanitagune, vaid hoopis lähemalt, Hispaaniast. Sisuliselt aga on raamat muidugi täpselt nii hollywoodlik, kui Õhtuleht kirjutabki. Ainult õnnelik lõpp on veidi vaieldav. Romantilised naislugejad oleksid kindlasti lootnud teistsugust sündmuste arengut…

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, pigem kommentaaridest. Nimelt on ütlemata tore lugeda Arturi ja Liina Lassi positiivseid sõnu, eriti sorava ja kergelt loetava teksti kohta. Keeletoimetaja töö (ehkki ka tõlkijal on siin suur roll!)  saab väga harva mingit tagasisidet, nii et seda suurem rõõm on avastada kellegi tundmatu positiivsed sõnad. Aitäh! Ja kritiseerige-kommenteerige teisedki julgesti nii siin kui mujal taolistes blogides. Vaidlustes sünnib tõde ja arutlustes areng, see on ju teada tarkus!