Eesti keele seletav sõnaraamat veebis

Alustame uut aastat hea uudisega: nimelt on eesti keele seletav sõnaraamat nüüd saadaval ka veebis. Kuueköitelisest paberversioonist sõna otsida on netipõlvkonnale ilmselgelt vaevarikas töö, nüüd on see aga tehtud lihtsamast lihtsamaks. EKI koduleht kirjutab järgmist.

Veebiversioonis saab sõnu otsida eri väljade kaupa, aga ka kogu sõnaraamatust. Kasutajad saavad veebilehe kaudu saata toimetusele oma arvamusi ja ettepanekuid, samuti katsetada oma nutikust sõna äraarvamise mängus. Seletava sõnaraamatu veebiversiooni juurde pääseb kõige hõlpsamini Eesti Keele Instituudi kodulehelt.

Seletav sõnaraamat sisaldab ligi 150 000 märksõna. Sõnaraamatus kirjeldatakse nii üld- kui ka oskussõnade tähendusi ning tuuakse palju kasutusnäiteid. Võrreldes 26 vihikuna ilmunud 1. trükiga (1988-2007) on lisatud üle 4000 uuemal ajal kasutusele tulnud märksõna ja palju uusi tähendusi. Sõnaraamatus on 50 000 autoritsitaati, 4000 fraseologismi ja 1500 vanasõna.

Aitäh kõigile selle asendamatu abimehe loojatele!

Keeleabi internetis

Tekste luues läheb igaühel aeg-ajalt tarvis keeleabi, kuid sageli ei osata kusagilt otsida. Internetist leiab aga väga mugavaid tööriistu, mis kirjutajale appi tulevad. Allpool valik vahendeid, mida mina keeletoimetaja ja tõlkijana praktiliselt iga päev kasutan. Loodan, et sellest on abi ka teistele, kes soovivad eesti keelt õigesti kirjutada.

Eesti õigekeelsussõnaraamat

Kõige tähtsam link. ÕSi abil saab kontrollida õigekirja, käänamist ja sõnatähendusi. Kui te ei tea, kas osastavas on õige pere või peret, trükkige sõna pere sisse ja klikkide sinisele numbrile (7) sõna taga, et vaadata tüüpsõna käändeid. Hea nipp on veel see, et olete kindel näiteks sõna alguse õigekirjas, aga lõpus mitte, võite trükkida otsingusse nt prof* ja saate kõik sõnad, mis niimoodi algavad: profaan, professionaal, professor, proff jm.

Mina kasutan õigekeelsussõnaraamatu tööversiooni, sest see on tavaliselt värskem. Aeg-ajalt tasub visata pilk ka ÕSi uutele sõnadele.

Eesti keele seletav sõnaraamat

Artikli avaldamise ajal oktoobris seda veel olemas ei olnud, aga nüüdseks on ka see interneti keeleabiliste nimekirja lisandunud. Ja kasutust leiab see vähemalt minul küll sagedaste. Kui ÕSist saab vastuse õigekirjaküsimustele ja vahel ka tähendusküsimustele, siis eesti keele seletavas sõnaraamatus on näidetena lahti kirjutatud kõik viisid, kuidas mingit sõna on õige kasutada. Kui tähendusest ainuüksi on vähe ja küsimus jääb vastuseta, EKSS tavaliselt aitab. Nt sõnad käsitlema, käsitsema ja käsitama on EKSSis rohkete näidetega seletatud, ÕSi näidetest võib vahe mõistmiseks nappida.

Sünonüümid ja antonüümid

Sünonüümid on sarnase tähendusega sõnad ja antonüümid vastandsõnad. Keeletoimetajal on tihti vaja leida sünonüüme, et vältida sõnakordusi või muuta veidi tähendust. Hea tööriist selleks on kas viidatud tesaurus või sünonüümisõnastik. Tesaurus on eriti hea veel sellisteks puhkudeks, kus sõna on keele otsas, aga vot välja öelda lihtsalt ei saa ja kõik – tesaurusest võib abi olla.

Eesti keele käsiraamat

Mõnikord on vaja meelde tuletada suure ja väikese algustähe reegleid, komareegleid, kokku- ja lahkukirjutamist jms või tekib küsimusi sõnamoodustuse kohta. Kui keeleterminid teile päris võõrad pole, tasub abi otsida „Eesti keele käsiraamatu” netiversioonist. See ei ole küll väga mugav kasutada, kuid vähemalt mina saan sealt tihtipeale abi. Lingi avanedes näete küll kirja, et lehekülge ei leitud (miskipärast on see „kala” seal juba aastaid), kuid ärge laske end sellest häirida ja otsige vasakult menüüst end huvitav teema.

Keelenõuanne

Kui nimetatud tööriistadest ei piisa, võite nõu küsida keelenõuande telefonilt 631 3731 või meili teel. Enne seda aga proovige teha otsing keelenõuvakas. Sinna talletatakse kõik keelenõuande telefonile laekunud küsimused ja vastused. Tihtipeale on teid huvitava sõna kohta keegi juba küsinud ning vastus seal olemas.

Kohanimeandmebaasid

Kui probleeme on Eesti või välismaa kohanimede õigekirjaga, tasub teha otsing kohanimeandmebaasi. Tänapäeva soovitatakse kohanimesid kirjutades lähtuda nende originaalkujust, seda aga on alati kaval üle kontrollida, et kõik erilisemad tähed õigesti kirjutada. Kas teadsite, et õiged kirjakujud on Venezia, São Paulo, Sŏul, Jūrmala ja Côte d’Ivoire?

Eesti-Inglise sõnastik

Eelistan tavaliselt just viidatud Animato sõnastikku, aga väga head on ka EKI sõnastik ja Aare sõnastik.
Sageli läheb vaja ka terminibaasi ESTERM. Euroopa Liidu dokumentidega tegelejad leiavad abi EKI eurokeelehoolde lehelt.

Taimed, linnud, loomad

Raamatuid tõlkides on sageli tarvis ka taimenimetusi, linnunimetusi ja loomanimetusi tõlkida. Need andmebaasid annavad eestikeelsele nimetusele ladinakeelse vaste, mille abil leiab Wikipediast või mujalt netist tavaliselt ingliskeelse vaste. Kahjuks on linnunimetustes olemas ainult Eestis elutsevad linnud.

Veel sõnastikke ja andmebaase leiate Keeleveebist.

[Täiendatud 2. veebruar 2010]

Kes ütles, et eesti keel jääb ajast maha?

Kas teie juba teadsite, et õigekeelsussõnaraamat on nüüd saadavad ka iPhone’is? Arendajate kodulehelt näeme, et tegu on 2006. aasta ÕSi versiooniga ning see sisaldab üle 65 000 sõne  ja üle 4000 kohanime. Loodetavasti on seal siiski olemas ka netiversiooni uuendused? Kel olemas, võiks testida ja teada anda. Igal juhul lubatakse,  et sisu on täpselt sama kui kümme korda kallimas paberversioonis, aga iPhone mahub taskusse ja otsida saab diivanilt tõusmata.  Uuendatud versioon saabub sinu telefoni automaatselt ja tasuta ning kasutamiseks ei ole vaja isegi internetiühendust.

No tõesti, korrektset eesti keelt kasutada pole kunagi nii lihtne olnud. Huvitav, kas iPhone’i ostmine töövahendiks on nüüd ka põhjendatud ärikulutus?

“Latentsusaeg”, “resolvi” ja “ajur”?

Tarbija24 avaldas 3. juunil artikli teemal emakeelne tarkvara ja selle kasvav populaarsus. “”Konfiguratsioonielement”, “latentsusaeg”, “resolvi” – need on näited eestindatud arvutiprogrammide suhtluskeelest, mis pani nii mõnegi nõutu arvutikasutaja harjumuspärase ingliskeelse tarkvara kasuks otsustama,” kirjutab artikkel.

Vilunumate arvutikasutajate keeles on juurdunud lihtsad ingliskeelsed terminid, mistõttu on neil tarkvara eestikeelseid versioone üsna harjumatu kasutada. “Eesti keeles pole ajalooliselt neid sõnu, mida arvutis tarvitatakse,” rääkis artiklis Microsoft Eesti esinduse juht Rain Laane, kes tõi näiteks ingliskeelse sõna driver, mille võiks eesti keelde tõlkida kui “ajur” või “tüürel”. Tõepoolest, kui selgitust juures ei oleks, poleks minagi taibanud, millest käib jutt.

Termineid on siiski järjepidevalt lihtsustatud ning see paistab olevat vilja kandnud, sest artikli väitel muutuvad emakeelsed programmid üha menukamaks. Inimeste huvi eestikeelse tarkvara suhtes erineb siiski põlvkonniti. “Nooremale põlvkonnale ei lähe eestikeelne tarkvara peale, kuid vanematele inimestele on see oluline,” lausub kirjatükis tarkvara tõlkimisega tegeleva Tilde Eesti OÜ juhataja Maarit Maremäe.  Ka teised artiklis sõna võtnud spetsialistid nõustuvad, et emakeelset tarkvara eelistavad pigem vanemad inimesed, kes ei ole veel kogenud arvutikasutajad ning kelle inglise keel ei ole tavaliselt nii sorav kui noorematel.

Ingliskeelsete programmidega alustanuna võttis eestikeelse tarkvaraga harjumine minul küll veidi aega, aga täna kuulub mu eelistus selgelt emakeelsele tarkvarale. Microsoft Office’it ma kommenteerida ei oska, aga Open Office’i eestikeelsed versioonid on küll väga loogilised ja arusaadavad, samuti eestikeelne Firefox. Meeldiv üllatus oli eestindatud Wordpressi platvorm, mida kasutades tunnetan ka ise, et inimene on tõesti kõige produktiivsem siis, kui ta saab tööd teha selles keeles, milles mõtleb (nagu viidatud artiklis mainis Ain Vagula). Google’i tõlked tekitavad minus veel kerget segadust, aga ehk on seegi harjumise asi.

Ja siit ka küsimused lugejale: kuidas suhtute eestikeelsesse tarkvarasse ja kas valite eesti- või ingliskeelse variandi?

 Loading ...