Maailmad ja maastikud

Leidsin mõni aeg tagasi ühe eesti keele ja kirjanduse teemalise blogi, mille kõige uuem postitus “Paradiisist ja põrgust” mu tähelepanu köitis. Juttu on sellest, kuidas eestlased on järsku kuidagi uskumatult poeetiliseks ja jumalalembeseks muutunud. Loe edasi »

Ülimitmus

Käisin hiljuti toreda koostööpartneri Presshouse‘i suvepäevadel, kus sattusin vestlema ajakirja Tarkade Klubi toimetaja Villu Päärtiga. Varem töötas Villu ajalehes Postimees koos (kuri)kuulsa keeletoimetaja Helju Valsiga. Tänu tollele daamile, ütles Villu, jääb talle kogu eluks meelde, et sõna raha ei kasutata kunagi mitmuses. Ei saa olla sellist asja nagu rahad on kadunud, sai koondamisrahad kätte, laenurahade toel püsti pandud jms. Raha jääb alati ainsusse, olgu seda kui palju tahes.

Sõna raha mitmust ei ole ma ise väga tihti kohanud, küll aga kõiksugu teisi sõnu, mida mitmuses kasutada on ebaloogiline ja vale. Kõige sagedamini eksitakse minu meelest sõnadega osa, mitu ja mõni. Eksitakse koguni nii tihti, et lausekatked osad kutsutud jätsid tulemata, mitmeid nädalaid kestnud halb ilm või mõned kuud hiljem ei tekita tavakõnelejas ilmselt võõristustki. Ometi peaks. Sest ka ainsuses tähendab osa inimesi siiski rohkem kui üht inimest,  mitu nädalat on rohkem kui nädal ning mõni kuu on samuti rohkem kui üks kuu. Kui need sõnad veel mitmusse panna, saame midagi ülimitmuse või topeltmitmuse sarnast, mille järele pole aga vähimatki vajadust.

Sama viga olen kohanud ka sõnadega hulgad ja enamikud: lauluväljakule kogunenud rahvahulgad ning enamikud autotootjad tähendavad ju ometi täpselt sama kui lauluväljakule kogunenud rahvahulk ning enamik autotootjaid. Mõnikord tundub, et sisult mitmusliku asja “ülemitmustamisega” üritatakse toda kuidagi suurema või tähtsamana näidata. Pole vaja! Mõte jääb igal juhul samaks.

Et kellelegi kogemata vale kirjapilt meelde ei jääks, olgu kõik ülal esinenud näited nüüd ka õigesti kirjutatud: raha on kadunud, sai koondamisraha kätte, laenuraha toel püsti pandud, osa kutsutuid jättis tulemata, mitu nädalat kestnud halb ilm, mõni kuu hiljem, kogunenud rahvahulk, enamik autotootjaid – kõik ainsuses!

Anu V.
Keeletoimetus.ee

Pisivigade test

Üleeelmisest postitusest inspireerituna kogusin kokku veel paar levinud viga, mida olen foorumites ja ka sõprade-tuttavate keelekasutuses kohanud. Kas oled kindel, et räägid ilusat ja õiget eesti keelt? Anname sulle võimaluse kontrollida! Test keskendub levinud tähendusvigadele.

Pisivigade test

Test on koostatud programmiga Hot Potatoes.

Helju Vals: mis aitaks ohjeldada ohjamist?

Originaalartikkel Postimehes (12.07.2009; 10:27)
Autor: Helju Vals, keelenaine

Lehest lugesin, et ühes Tartu bussis, mis oli mõeldud koolilapsi laulu- ja tantsupeole sõidutama, ütles pakiruumide jaks üles. Siis haaras bussijuht rooli asemel ohjad ja vinnas osa pakke vahekäiku. Oh häda, ta pidi ohjama ka käratsevaid lapsi. Kas surus lapsedki vahekäiku, pilkas küsida lehelugeja, pigem maa- kui linnamees. Ta ütles ammu imestavat, kui suures vaimustuses on ajakirjandus ohjadest, nagu muid piltliku väljenduse võimalusi enam polekski, ja see vaimustus ei lähe kokku tarkusega, mida jagab kool: «ohjama» tähendab ohjadest juhtima («Nõõ!») ja «ohjeldama», vastupidi, on ohjes hoidma («Ptruu!»). Laulupeo bussijuht ohjeldas lapsi ehk kantseldas, manitses, talitses, kutsus korrale, ei ohjanud neid, ja kui kutselised kirjutajad seda maamehelikult lihtsat vahet ei tee, siis ärgu nad pruukigu kumbagi sõna mitte üheski lauses. Loe edasi »

Peale ja pärast

Leidsin Eesti Keele Instituudi keelefoorumist teema, kus Emakeele Selts on 27. märtsil ja 20. mail arutanud TÜ dotsent ja vanemteadur Külli Habichti ettepanekut loobuda kaassõna peale pidamisest ebasoovitatavaks ajalist järgnevust väljendavas tähenduses, st et oleks lubatud öelda “peale kooli”, “peale koosolekut”, “peale lõunat” jne. Emakeele Selts leidis, et nii kaassõna peale kui ka pärast kasutamine ajatähenduses on kirjakeeles vastuvõetav, ühtlasi juhitakse tähelepanu asjaolule, et teatud juhtudel on siiski eelistatud sõna pärast, nt kontekstist lähtuvalt. Loe edasi »