Eesti keele seletav sõnaraamat veebis

Alustame uut aastat hea uudisega: nimelt on eesti keele seletav sõnaraamat nüüd saadaval ka veebis. Kuueköitelisest paberversioonist sõna otsida on netipõlvkonnale ilmselgelt vaevarikas töö, nüüd on see aga tehtud lihtsamast lihtsamaks. EKI koduleht kirjutab järgmist.

Veebiversioonis saab sõnu otsida eri väljade kaupa, aga ka kogu sõnaraamatust. Kasutajad saavad veebilehe kaudu saata toimetusele oma arvamusi ja ettepanekuid, samuti katsetada oma nutikust sõna äraarvamise mängus. Seletava sõnaraamatu veebiversiooni juurde pääseb kõige hõlpsamini Eesti Keele Instituudi kodulehelt.

Seletav sõnaraamat sisaldab ligi 150 000 märksõna. Sõnaraamatus kirjeldatakse nii üld- kui ka oskussõnade tähendusi ning tuuakse palju kasutusnäiteid. Võrreldes 26 vihikuna ilmunud 1. trükiga (1988-2007) on lisatud üle 4000 uuemal ajal kasutusele tulnud märksõna ja palju uusi tähendusi. Sõnaraamatus on 50 000 autoritsitaati, 4000 fraseologismi ja 1500 vanasõna.

Aitäh kõigile selle asendamatu abimehe loojatele!

Persooni- ja elulooraamatud

Elulooraamatute rohkusest on aasta lõpu elulugude sajus palju kõneldud, näiteks Tänapäev oma blogis ja ETV saates “Vabariigi kodanikud”. Kirutakse neid, mis kirutakse, aga müüginumbrid on suured ja selle vastu vaielda ei saa. Paar neist kirgi kütnud raamatuist on toimetatud meil, nt Nastja, Anne Veesaare ja Alari Kivisaare raamatud, peagi on tulemas lisa.

Siiski tundub mulle, et kolm ülal lingitud “elulugu” ei olegi ju tegelikult elulooraamatud. Isegi Anne Veesaar on liiga noor, et oma elu kokku hakata võtma, Nastjast rääkimata. Pigem võiks neid nimetada persooniraamatuteks – keskendutakse küll ühele inimesele, kuid teemaks pole niivõrd elulugu (sünnist surmani, kronoloogiline) kuivõrd mingid hetked, nopped, mõtted. Näiteks Nastja raamat küll jutustab ka Nastja perekonnast ja lapsepõlvest, kuid põhiline fookus on tema ande avaldumisel ja arengul. Samamoodi puudutatakse Kivisaare raamatus lapsepõlve, kuid fookus on siiski selgelt fotograafiks kujunemisel ning fotodel.

Vaielda selle üle, kas need on halvad või head, väärtuslik või väärtusetu kirjandus, ei ole minu meelest mõtet. Kirjandusteadlane Janika Kronberg kommenteeris “Vabariigi kodanikes” nii: “Meie keskel elavate inimeste elulooraamatute väärtus aja jooksul tõuseb. Aastakümnete pärast loetakse neid teise pilguga.” Sellistest teostest moodustub huvitav kultuurikiht, ütleb ta ning minagi arvan, et hetke jäädvustajana on need raamatud väärtuslikud. Teisalt aga on elulooraamatutest sündinud kummaline n-ö ühekordselt kasutatava kirjanduse liik – raamat ostetakse, loetakse ühe õhtuga läbi ning jäetakse riiulisse, kust teda vaevalt teist korda kunagi välja võetakse.

Ühekordselt kasutatav kirjandus on hoopis pikem teema, sellest mõtisklen veidi hiljem edasi. Praegu aga tahaks lugejalt küsida: milline on teie suhtumine elulooraamatutesse?

 Loading ...

Meeleheitel koduperenaiste kokaraamat

Uutest raamatutest pole ammu kirjutanud. Järgmise Keeletoimetuse ühistööna (seekord tõlkijaks Anu Vane ja toimetajaks Anu Rooseniit) on raamatulettidele jõudnud “Meeleheitel koduperenaiste kokaraamat”.

Tegu pole sugugi tavalise kokaraamatuga, millele on seriaalist tuttavate nägude pildid kaunistuseks pandud. Raamatu retseptid on jagatud koduperenaiste iseloomu ja oskusi silmades pidades: Breel keerulised ja pidulikud road peenteks õhtusöökideks, Lynette’il kiiremad ja lihtsamad toidud nii perele  kärmeks õhtueineks kui ka võõruspidudeks, Susanil eriti lollikindlad retseptid,  Gabrielle’il Mehhiko traditsioonidest inspireeritud toidud ja peente restoranide road ning Ediel loomulikult toidud, mis romantilisel õhtusöögil kindla tulemuse garanteerivad.

Kõik retseptid on lihtsad valmistada (olgu, osa Bree toite on veidi keerulisemad) ja ma olen kindel, et iga meeleheitel koduperenaine saab sellest raamatust vähemalt paar uut ideed. Raamatu lõpus on käepärane register, kus toiduaine kaupa leiab retseptid, milles seda toiduainet on kasutatud. Kõik retseptide koostisosad ei pruugi Eesti kaubandusvõrgus küll kohe kättesaadavad olla, aga tavaliselt ei ole neid keeruline asendada, seega karta pole midagi. Eks söögitegemine olegi ju loominguline tegevus!

Isutekitajaks raamatust üks Gabrielle’i retsept.

Penne vürtsika viinakastmega
(©Meeleheitel koduperenaiste kokaraamat 2009)

See on restoranide klassik, mis on sealt liikunud ka koduköökidesse. Selles versioonis on maitseks lisatud purustatud punast pipart ja veidi värskust basiiliku näol. Tore, kui saaksite teha seda penne rigatiga, aga tavaline penne sobib samuti.

Purustatud tomateid müüakse vaakumpakendis ning need on kergemad ja värskema maitsega kui purgis tomatipüree. Kui suudate leida vaid purgis tomatipüreed, kasutage klaasitäit püreed, mis on 1 dl veega vedeldatud.

Soola
2 supilusikatäit oliiviõli
2 küüslauguküünt
½ teelusikatäit purustatud punast pipart (või vähem)
1 dl viina
3 dl purustatud tomateid
1 dl kohvikoort
330 grammi penne rigatit või pennet
12 suurt värsket basiilikulehte, lõigatud risti väikesteks ribadeks
1 dl riivitud Parmesani
3,5 dl värsket mozzarella’t, lõigatud sentimeetristeks kuubikuteks (valikuline)

1. Ajage suur potitäis soolvett keema.
2. Samal ajal kuumutage oliiviõli suurel pannil. Lisage küüslauk ja punane pipar ning praadige panni loksutades, kuni tunnete küüslaugu lõhna. Võtke pann tulelt ja valage juurde viin – ettevaatlikult, sest see võib isegi kuumuse peale süttida. Kui keemine lõpeb, pange pann tulele tagasi ning segage juurde purustatud tomatid. Maitsestage kergelt soolaga. Ajage tasasel tulel kergelt keema ning laske kastmel 5 minutit podiseda. (Kastme võib selle punktini valmis teha kuni kaks päeva varem. Pange see külmikusse ja kuumutage tasase keemiseni, enne kui jätkate). Keerake kuumus maha ja segage juurde koor.
3. Pange penne keevasse vette. Keetke aeg-ajalt segades, kuni penne on pehmem, aga siiski veidi jäik (kui makaroni hammustate, peab keskele jääma veel kerge valge rõngas). Jätke 1 dl  keeduvett alles ning nõrutage makaronid.
4. Pange penne potti tagasi, valage selle peale kaste ja lisage basiilik. Segage madalal kuumusel, lisades vajadusel veidi alles hoitud vedelikku, et saada makarone kergelt kattev kaste. Maitske ja vajadusel lisage soola. Võtke pott tulelt ning segage juurde Parmesan ja mozzarella (kui seda kasutate). Serveerige taldrikult või tõstke kulbiga madalasse kaussi.
   JÄTKUB NELJALE

Tekstid, mida ei tõlgita

Taas tõlketeksti toimetades puutusin kokku ühe just noortel tõlkijatel esineva apsakaga. Nimelt kipuvad vähese kogemusega tõlkijad originaalis leiduvaid piiblitsitaate jmt ise tõlkima.

Meil on hea tava, et piiblit, Shakespeare’i jmt tekste ei tõlgita, kuna suurepärased tõlked on juba olemas. Seega tuleks piiblitsitaadid eestikeelsest tõlkest üles otsida. See ei ole ületamatult raske, sest peaaegu alati on originaalis ka viide tsitaadile. Tuleks vaid vaevaks võtta, piibel õige koha pealt lahti lüüa ning sobiv koht maha kirjutada.

Mina eelistan piiblitsitaate kontrollida Eesti Piibliseltsi 1997. aastal välja antud piibliversioonist (koos apokrüüfidega), sest pean seda kõige adekvaatsemaks. Kõikides väljaannetes ei ole ka apokrüüfe, mis on meil vähem tuntud piibliosa, kuid mida ingliskeelses kultuuriruumis tsiteeritakse üsna palju, eriti Jeesus Siirakut. Viimastel aastatel on ka nn lahkusulistel ilmunud oma piibliversioonid, enamasti üsna sarnased, ent neis leidub kohati vigu ning paar mõistet (nt Issand/Jehoova jms) erinevad.

Sama lugu on ka Shakespeare’i luule ja näidenditega. 1950.-1960. aastatel ilmusid suurepärased tõlked seitsmeköitelises „Kogutud teoste” sarjas. Sedavõrd autoriteetse autori ja tõlgete puhul on samuti hea tava kasutada olemasolevaid tõlkeid ning esimese tsitaadi juurde lisada vastav märkus. Siin on küll õiget kohta leida veidi keerulisem kui piiblis, ent mina olen toimetajana avastanud paar head internetiandmebaasi (nt http://www.kingjamesbibleonline.org), kus saab otsida üles õige koha ingliskeelses tekstis, mis lihtsustab oluliselt sama koha leidmist eestikeelsest tekstist.

Olen mitu korda mõelnud, miks püütakse ise tõlkida. Kindlasti teevad tõlkijad seda nii teadmatusest kui ka soovist kiiremini ja hõlpsamini hakkama saada (tõlgete lappamine võtab kindlasti üksjagu palju aega). Peamiselt aga on see tingitud sellest, et tõlkeerialade õppekavad keskenduvad praktilistele ja erialatekstidele, ilukirjandust ning selle tõlkespetsiifikat puudutatakse üsna vähe ja siiski üsna teoreetiliselt. Praktilisi ainekursusi on kesiselt.

Kindlasti oleks abi sellest, kui ülikoolide õppekavade koostajad teeksid rohkem koostööd kirjastuste, tõlkebüroode ja teistega, et välja selgitada turu tegelikud vajadused ning puudujäägid äsja lõpetanud tõlkijate teadmistes ja oskustes.

Keeleabi internetis

Tekste luues läheb igaühel aeg-ajalt tarvis keeleabi, kuid sageli ei osata kusagilt otsida. Internetist leiab aga väga mugavaid tööriistu, mis kirjutajale appi tulevad. Allpool valik vahendeid, mida mina keeletoimetaja ja tõlkijana praktiliselt iga päev kasutan. Loodan, et sellest on abi ka teistele, kes soovivad eesti keelt õigesti kirjutada.

Eesti õigekeelsussõnaraamat

Kõige tähtsam link. ÕSi abil saab kontrollida õigekirja, käänamist ja sõnatähendusi. Kui te ei tea, kas osastavas on õige pere või peret, trükkige sõna pere sisse ja klikkide sinisele numbrile (7) sõna taga, et vaadata tüüpsõna käändeid. Hea nipp on veel see, et olete kindel näiteks sõna alguse õigekirjas, aga lõpus mitte, võite trükkida otsingusse nt prof* ja saate kõik sõnad, mis niimoodi algavad: profaan, professionaal, professor, proff jm.

Mina kasutan õigekeelsussõnaraamatu tööversiooni, sest see on tavaliselt värskem. Aeg-ajalt tasub visata pilk ka ÕSi uutele sõnadele.

Eesti keele seletav sõnaraamat

Artikli avaldamise ajal oktoobris seda veel olemas ei olnud, aga nüüdseks on ka see interneti keeleabiliste nimekirja lisandunud. Ja kasutust leiab see vähemalt minul küll sagedaste. Kui ÕSist saab vastuse õigekirjaküsimustele ja vahel ka tähendusküsimustele, siis eesti keele seletavas sõnaraamatus on näidetena lahti kirjutatud kõik viisid, kuidas mingit sõna on õige kasutada. Kui tähendusest ainuüksi on vähe ja küsimus jääb vastuseta, EKSS tavaliselt aitab. Nt sõnad käsitlema, käsitsema ja käsitama on EKSSis rohkete näidetega seletatud, ÕSi näidetest võib vahe mõistmiseks nappida.

Sünonüümid ja antonüümid

Sünonüümid on sarnase tähendusega sõnad ja antonüümid vastandsõnad. Keeletoimetajal on tihti vaja leida sünonüüme, et vältida sõnakordusi või muuta veidi tähendust. Hea tööriist selleks on kas viidatud tesaurus või sünonüümisõnastik. Tesaurus on eriti hea veel sellisteks puhkudeks, kus sõna on keele otsas, aga vot välja öelda lihtsalt ei saa ja kõik – tesaurusest võib abi olla.

Eesti keele käsiraamat

Mõnikord on vaja meelde tuletada suure ja väikese algustähe reegleid, komareegleid, kokku- ja lahkukirjutamist jms või tekib küsimusi sõnamoodustuse kohta. Kui keeleterminid teile päris võõrad pole, tasub abi otsida „Eesti keele käsiraamatu” netiversioonist. See ei ole küll väga mugav kasutada, kuid vähemalt mina saan sealt tihtipeale abi. Lingi avanedes näete küll kirja, et lehekülge ei leitud (miskipärast on see „kala” seal juba aastaid), kuid ärge laske end sellest häirida ja otsige vasakult menüüst end huvitav teema.

Keelenõuanne

Kui nimetatud tööriistadest ei piisa, võite nõu küsida keelenõuande telefonilt 631 3731 või meili teel. Enne seda aga proovige teha otsing keelenõuvakas. Sinna talletatakse kõik keelenõuande telefonile laekunud küsimused ja vastused. Tihtipeale on teid huvitava sõna kohta keegi juba küsinud ning vastus seal olemas.

Kohanimeandmebaasid

Kui probleeme on Eesti või välismaa kohanimede õigekirjaga, tasub teha otsing kohanimeandmebaasi. Tänapäeva soovitatakse kohanimesid kirjutades lähtuda nende originaalkujust, seda aga on alati kaval üle kontrollida, et kõik erilisemad tähed õigesti kirjutada. Kas teadsite, et õiged kirjakujud on Venezia, São Paulo, Sŏul, Jūrmala ja Côte d’Ivoire?

Eesti-Inglise sõnastik

Eelistan tavaliselt just viidatud Animato sõnastikku, aga väga head on ka EKI sõnastik ja Aare sõnastik.
Sageli läheb vaja ka terminibaasi ESTERM. Euroopa Liidu dokumentidega tegelejad leiavad abi EKI eurokeelehoolde lehelt.

Taimed, linnud, loomad

Raamatuid tõlkides on sageli tarvis ka taimenimetusi, linnunimetusi ja loomanimetusi tõlkida. Need andmebaasid annavad eestikeelsele nimetusele ladinakeelse vaste, mille abil leiab Wikipediast või mujalt netist tavaliselt ingliskeelse vaste. Kahjuks on linnunimetustes olemas ainult Eestis elutsevad linnud.

Veel sõnastikke ja andmebaase leiate Keeleveebist.

[Täiendatud 2. veebruar 2010]