Kuidas kirjutada eurot, osa 2

Mul on alati väga hea meel, kui minu blogipostitustele tuleb tagasisidet – eriti veel konstruktiivset tagasisidet. Eelmise kirjatüki vastukaja üle on mul veel kõige rohkem hea meel, sest tänu sellele olen nüüd enda jaoks selgeks mõelnud selle punkti-koma-dilemma, millega eelmise postituse lõpetasin.

Nimelt kirjutas mulle Maire Raadik ise ja selgitas, miks on EKI kodulehe väljendus just selline, nagu eelmisest postitusest isegi näha võite. Palusin temalt luba ta kirja avalikustada ning selle ka sain. Usun, et see võiks ka lugejale huvi pakkuda. Nimelt kirjutab Raadik järgmist.

Andsin standardi [EVS 8:2008 ] juba käest, kuid võin kinnitada: standardis on ainsa võimalusena komaga kirjutamine, nt 1 000 000,00 eurot ~ €. Ma ei leidnud “Eesti keele käsiraamatu” ortograafiaosast kohta, kus oleks selgelt kirjas just see vormistus, mida ütlete end käsiraamatu põhjal eelistavat (mõtlen kuju 5.50 krooni ~ 5.50 kr ehk praegusel ajal 5.50 eurot ~ 5.50 €). Lk 148 on jaotises “Punkt” näide, kus rahaühik on summa ees (kr 84.95), ja näited, kus rahaühik on nimetamata (kurgikilo 4.50, hind on 84.95). Siis on veel näited mõttekriipsuga vormistamise kohta (lk 148 on kr 84.–, lk 158 on 65.– kr, 65.–, –.80 kr, –.80), kuid see pole päris see (kuivõrd levinud on mõttekriipsu puhul üldse veel rahaühiku näitamine?).

Muide, kuidas seda 5.50 eurot tuleks välja lugeda? Viis viiskümmend eurot? Viis punkt viiskümmend eurot? Ilma ühikuta on lihtne: viis viiskümmend.

Olen nõus, et olenemata vääringust peaks hinnakirjutuse põhimõtted jääma samaks. Kuid see koma ja punkti küsimus ei tekkinud euro tulekuga, vaid on vanem. Tasub vaadata kas või “Eesti keele grammatika” II osa (1993), kus on koma kohta öeldud: kümnendmurrukoma asemel kasutatakse (kahjuks) inglispärast punkti arvutustehnikas ja raamatupidamises. Nüüd on see koma tagasi, miks, ma ei tea. Kuid kui vaadata arveid, tabeleid jms, siis näeb koma kasutamist väga palju ja mina küll ei tahaks öelda, et iga teine kirjutaja (ehk kümnendmurrukomaga kirjutaja) on kirjaoskamatu ja teda tuleb parandada. Seal, kus mul puudub selge argument ühe või teise väljendusviisi tõrjumiseks, ma neid ei tõrjugi. Täpselt sama moodi, nagu mõnd sõna saab käänata kaht moodi, saavad hindades rööpvõimalustena olla punkt eurode ja sentide eraldajana ja koma kui kümnendmurrukoma. Mis muidugi ei tähenda, et ühes väljaandes, ühes asutuses vms ei tohiks rakendada ühesugust praktikat: ühe väljaande toimetajana pooldaksin minagi kas koma või punkti, keelekorraldajana pean aga vaatama asju laiemalt.

Näete siis. Kuna käsiraamatus hindade kirjutamisest mujal juttu ei tehta, olen mina alati pidanud seda universaalseks juhiseks, et sendid ja kroonid eristatakse punktiga. Selgub aga, et koma-punkti küsimus on palju vanem ja õigupoolest polegi siin väga ühest seisukohta. Veel kirjutas Raadik mulle, et soome õigekirjareeglid (Kielitoimiston oikeinkirjoitusopas, 2009) näevad ette hinna kümnendmurruna märkimist n-ö igas asendis. Mõned näited: 5,50 euroa, 1,50 €, 0,09 €/min; cappuccino 3,20, espresso 2,–.

Suur tänu Maire Raadikule asja selgitamast. Keeletoimetaja töö on teatud mõttes üsna üksik ja palju neid inimesi just pole, kelle käest sellistes asjades nõu küsida või kellega arutleda. Seda rohkem on mul hea meel, kui keegi võtab vaevaks vastata:) Olen üht meelt Raadikuga selles, et kui soomlased on omal asja nii selgelt paika pannud, miks ei võiks ka meie siis neist eeskuju võtta ja sama kokku leppida (pealegi kui ülalmainitud standard nagunii muud varianti ei paku). Või kuidas teile tundub?

Kuidas kirjutada eurot?

Head alanud euroaastat, armas lugeja! Uus raha on toonud Keeletoimetuse inimestele hulga küsimusi selle kohta, kuidas selle euroga siis õigupoolest käituda tuleks. Seetõttu tundubki sobiv alustada uut aastat mõne näpunäitega selle kohta, kuidas eurot ja hindu üldse siis kirjutama peaks. Allpool paar lühemat meeldetuletust ja pikemat selgitust, mis tasuks meelde jätta.

• Nagu kroon nii kirjutatakse ka rahaühik euro väikese tähega.
• Eurot käänatakse järgmiselt: nimetav euro, omastav euro, osastav eurot. Levinud osastava kuju euri ei ole õige.
• Sõnad eurosent, eurohind, eurokalkulaator ja euroraha kirjutatakse kokku.
• Kroonid arvutati ümber eurodesse, mitte eurodeks.
• Kroonid vahetatakse eurodeks, mitte eurodesse.
  
• Hindasid ümardatakse, mitte ei ümmardata.
• Viieeurone, kümneeurone jne kirjutatakse kokku nii rahatähe kui ka maksumuse tähenduses. Samamoodi 25-eurone või 25eurone. Paarisajaeurone on kokku, samas paari tuhande eurone lahku (kehtib arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglistik).
  
• Samamoodi nagu krooni puhul soovitati pigem kasutada sõna kroon või lühendit kr, nii soovitatakse ka euro puhul kasutada sõna euro või sümbolit €.
• Arvutiklaviatuurilt saate €-märgi, kui vajutate korraga alla klahvikombinatsioonid AltGr + 5, Alt + Ctrl + 5, AltGr + e ning Alt + Ctrl + e. Maci arvutitel käib see klahvidega Shift + 4. Enamasti on sümbol ka kenasti klaviatuuril olemas, kuid vanematel arvutitel sageli mitte.
• Lühendit EUR (nagu ka EEK, USD jne) sobib kasutada ainult kontekstis, kus on juttu valuutadest.
• Tavatekstis kirjutatakse lühend € või sõna euro hinna järele: Maksab kaks eurot. Märkis uueks hinnaks 5.50 €.
• Sentide märkimisel võid kasutada lühendit s: Maksab 2 eurot ja 50 senti ehk 2 € 50 s.
• Jooksvas tekstis on heaks tavaks märkida rahaühik summa järele, kuid hinnasiltidel võib eurosümbolit kasutada ka hinna ees: € 5.50.
• Puuduvate sentide märkimisel nt hinnasildil kasutatakse pikka kriipsu ehk mõttekriipsu, mitte lühikest ehk sidekriipsu: 65.– € või 65.– või hoopis –.80 (ehk 80 senti).
• Kroonihindade märkimisel on kroonide ja sentide eristajaks hinnasiltidel ja mujal kasutatud punkti (nagu on kirjas ka eesti keele käsiraamatus): Hinnasildil seisis 25.50 €. (NB! Vaata täiendust allpool)
  

Ma ei näe ühtki põhjust, miks peaks eurohindade märkimisel käituma teisiti kui kroonihindade puhul, aga viimane punkt selles loetelus tekitab siiski küsimusi. Maire Raadik nimelt kirjutab keelenõuande kodulehel: “Kui summa järel on sõna „euro” või tähis €, sobib sendid eraldada komaga (nn kümnendmurrukoma), nt 9,52 eurot ~ 9,52 € (nii on ka standardis EVS 8:2008).”

Raadik seega ei ütle otseselt, et punkt on vale, ning samas märgib, et kui hind on antud ilma ühikuta, sobib kasutada nii punkti kui koma. Ilmselt on EKI seisukoht siin veel ebaselge. Seetõttu lähtun mina endiselt eesti keele käsiraamatust ja kasutan igas kontekstis punkti.  Raadiku viidatud standardiga ma siiski tutvunud ei ole, nii et kui keegi teist on, palun öelge mulle ka, mis seal seisab:)

Täiendus 21.02.2010
Veidi aega pärast selle artikli avalikustamist kirjutas mulle Maire Raadik ja selgitas, miks tema meelest oleks õige eristada sendid eurodest siiski komaga. Lugege “eurojärjejutu” järgmist osa siit. Kokkuvõttes aga olen nüüdseks ka ise võtnud seisukoha, et enamasti on parem kasutada koma – silmal lihtsam haarata, muu maailma silmis harjumuspärasem, standard kohustab ja selgub, et see punkti reegel polegi päriselt nii reegel:)

See keeruline otsekõne

Üks kohti, kus ka kogenumad kirjutajad-tõlkijad sageli eksivad, on otsekõne kirjavahemärgistamine. Mul endalgi on iga veidi aja takka tarvis neid reegleid eesti keele käsiraamatust üle kontrollida, et ikka parandustes päris kindel olla. Nüansse on palju ja kuidagi ei taha meelde jääda. Kõiki otsekõne kirjavahemärgistamise reegleid pole siin vast tarvis üle korrata, küll aga tahan juhtida tähelepanu mõnele juhusele, mis toimetustöö ajal sagedasemate vigadena silma on jäänud.

• Otsekõne lõppu näitavad jutumärgid, mis asuvad pärast otsekõne lõpumärki.
  Vale:  “Asi on triibulistes”, ütles Iiah.
  Õige: “Asi on triibulistes,” ütles Iiah.

See tähendab, et kõigepealt tuleb otsekõne teksti lõpetav märk, seejärel jutumärk. Väga sageli ei pöörata otsekõne lõpumärgi ja otsekõne sulgeva jutumärgi järjestusele üldse tähelepanu, aga järele mõeldes on see ju täiesti loogiline. Kuna otsekõne võib  koosneda ka mitmest lausest, tuleb esmalt näidata lause lõppu ja seejärel alles otsekõne lõppu.

• Tühikute õige koht on kooloni ja otsekõne algusjutumärgi vahel ning otsekõne lõpujutumärgi ja saatelause alguse vahel. Kirjavahemärke endid pole vaja tühikuga eraldada (nt koma ja jutumärki) ning õigetesse kohtadesse tühikut panemata jätta ei tohi.
  Vale:  “Asi on triibulistes,”ütles Iiah.  “Asi on triibulistes, “ütles Iiah.
  Õige: “Asi on triibulistes,” ütles Iiah.

Õnneks ei tule selliseid vigu sageli ette ja lõpuks on õige tühikukasutus arvutikirjas enamikule selgeks saanud, aga vahel juhtub ka selliseid apse (eriti esimene vale kasutuse näide). Ma usun ja loodan siiski, et need tulevad pigem tähelepanematusest kui teadmatusest. Aga näiteks esimese näite puhul teeb asja keeruliseks see, et alati ei ole jutumärgi ja muu kirjavahemärgi järjestus samasugune.

• Kui saatelause ise on küsi- või hüüdlause, pannakse sellele osutav küsi- või hüüumärk kinnijutumärgi järele. Seejuures otsekõne küsi- või hüüumärk säilib, punkt aga kustub.
  Näited eesti keele käsiraamatust: Miks Jüri küsis minult: “Kas sa oled haige?”?
  Miks Jüri ütles mulle: “Küll sa oled rumal!”?
  Kui raske oli Jürile öelda: “Me ei vaja teid enam”!

Filoloogikoolituse ja hea keeletajuta võib olla raske vahet teha, kus täpselt on saatelause piirid ja mis liiki on saatelause, aga järele mõeldes on see ju ülimalt loogiline. Kuna otsekõne mahub saatelause sisse, tuleb kõigepealt selle lõpumärk ja alles siis lause enda lõpumärk. Eraldi tähelepanu aga tuleb pöörata asjaolule, et hüüd- või küsilausest saatelause puhul otsekõne lõpupunkti eraldi märkida pole tarvis!

Järgmised paar kriitilist kohta on sellised, mida tavakirjutaja tõesti ei pruugi teada.

• Kui otsekõne on saatelause keskel, siis tema ette vahemärki ei panda.
  Näide: Vaikse hüüdega “Ma tulen, kallim!” hüppab ta voodisse.

Selle reegli vastu eksitakse massiliselt ja pean piinlikkusega tunnistama, et ka ise avastasin selle (uuesti) mitte just kaua aega tagasi. Segadust tekitab see, et tavaliselt käsitletakse otsekõne kirjavahemärgistamise juures kolme põhitüüpi (saatelause otsekõne ees, järel ja keskel), aga harvemini esinevatele tüüpidele jätkub tähelepanu vähem kui üldse. Ja lause keskel asuvat otsekõnet pole ju iseenesest raske vormistada, järgides otsekõne alguses reeglit “saatelause on otsekõne ees” ja otsekõne lõpul reeglit “saatelause on otsekõne järel” ning ongi komad-koolonid pandud. Aga ei, siin kehtib omaette reegel! Ja asi läheb veel keerulisemaks…

• Otsekõne koos saatelausega võib toimida osalausena või lause moodustajana. Ka niisugusel juhul pannakse vahemärgid kinnijutumärkide järele.
  Näide: Iiah haaras kaevuvändast kinni ja ütles: “Kui sa tahad, et ma su üles tõmban, väike Notsu, hüüa lihtsalt: “Üles!”, ja kui sa tahad minna veel allapoole, hüüa: “Allapoole!”.”

Iseenesest on kõik jälle väga loogiline, aga praktikas võtab üsna põhjalikku järelemõtlemist, milline kirjavahemärk siis kuhu panna. Näite lõpus lõpetab hüüumärk Notsu otsekõne ja punkt Iiahi oma.

• Jutumärkides tsitaate ja pealkirju käsitatakse vahemärgistuse seisukohast nagu tavalisi lause moodustajaid. Nende puhul koolonit ei kasutata ja järelmärgid pannakse kinnijutumärkide järele.
  Näide: Kõikjal tema ümber sosistas tontlik kaja muudkui “röstitud kuklid” ja “röstitud kuklid”.

Siin on kriiline koht lause lõpp: kuna tavaolukorras ehk otsekõne lõpus on kõigepealt punkt ja siis jutumärk, on inimene tõrges sisseharjutatud järjekorda muutma ning paneb märgid nii, nagu silmale ilus tundub. Enamasti talitatakse silmamälu põhjal õigesti, siin aga teeb see karuteene. Appi tuleks jälle võtta loogiline mõtlemine: kuna tsitaat pole terviklik lause, ei ole tema lõppu mingit märki vaja peale jutumärkide, mis seda piiritlevad. Ja kuna tsitaat kuulub ühe lause osana lause sisse, peab lause lõpumärk jääma viimasele kohale.

Mõistan, et sõnalised selgitused, olgu need ükspuha kui püüdlikud, ei suuda keeleloogikat ammendavalt edasi anda. Seega soovitan lihtsalt, et vaadake näiteid, uurige lisaks ka eesti keele käsiraamatu näiteid (SÜ 128) ning võrrelge oma lauset näitelausetega. Usun, et nii saab küsimusele kõige selgema vastuse.

PS Näitelaused, mis ei ole EKKRist, on pärit hiljuti ilmunud Puhhi-raamatust “Tagasi Saja Aakri Metsa”.

PPS Siin tekstis kasutatud jutumärgid ei ole eestikeelses arvutitekstis esimene eelistus. Parimad jutumärgid algavad all ja lõppevad üleval: „Mesilinnukesed!” hüüdis Puhh.
Õigetest jutumärkidest veel olulisemaks tuleb aga pidada seda, et ühe dokumendi, teose või tervikteksti raames oleks kasutatud ainult üht liiki jutumärke. Kahjuks ei märgata viimast just liiga sageli.

Kas märkad vigu?

Surfad netis, otsid uudiseid, loed blogisid, tutvud mõne ettevõttega. Kas märkad kirjavigu veebilehtedel?

 Loading ...

Tere, Kertu!

E-post on kiri nagu iga teinegi ja seega tuleks ka e-kirju kirjavahemärgistades lähtuda samadest põhimõtetest nagu tavakirjades. Et minu postkasti saabunud kirju vaadates need kuigi hästi teada ei ole, olgu kriitilised kohad siin üle korratud.

• Kõige rohkem, tõesti massiliselt eksitakse reegli vastu, et kirja pöördumises või pealkirjas eraldatakse üte komaga.
  Tere, Kertu!
  
• Kirja alustades võib pöördumislause lõppu panna hüüumärgi. Kui see tundub liiga ülevoolav, võib pöördumise vormistada nagu pealkirja ehk lõpumärgita.
  Armas Kertu
  Tahan Sulle öelda …
  
• Kui väga-väga tahate pöördumise järel siiski koma kasutada, võite seda teha, kui kirja algus on pöördumisega ühte lausesse seotud. Sel juhul algab kiri väikese tähega (sest lause jätkub).
  Kertu,
  mis kell Sa täna lõpetad?
  
• Kirja lõpus, kuhu tavaliselt kirjutatakse soovid või tervitused, sõnad lugupidamisega või tänades, koma ei panda.
  Tervitades
  Kertu Gerbera
• Kirja lõpus võib kasutada hüüumärki.
  Soovin head paranemist!
  Kertu Gerbera
• Veel eksitakse sageli aega ja aadressi kirjutades. Kui on koos nädalapäev ja kuupäev, eraldatakse need komaga.
  Esmaspäeval, 23. novembril
  
• Kui aadress on kohakäändes, siis koma ei ole, kuid kui aadressi osad on ühel real ja nimetavas käändes, siis pannakse koma.
  Tallinnas Videviku tänavas / Tallinn, Videviku 38
  
• Sõnad sina ja teie on sobilik suure tähega kirjutada vaid siis, kui kirja adressaadiks on konkreetne isik. Kui kiri on mõeldud laiemale saajaskonnale, näiteks saadate laiali reklaampostitust, ei ole suur algustäht kohane.