• Eesti keele seletav sõnaraamat veebis

    Postitatud 6. jaan 2010 anuvane 4 kommentaari

    Alustame uut aastat hea uudisega: nimelt on eesti keele seletav sõnaraamat nüüd saadaval ka veebis. Kuueköitelisest paberversioonist sõna otsida on netipõlvkonnale ilmselgelt vaevarikas töö, nüüd on see aga tehtud lihtsamast lihtsamaks. EKI koduleht kirjutab järgmist.

    Veebiversioonis saab sõnu otsida eri väljade kaupa, aga ka kogu sõnaraamatust. Kasutajad saavad veebilehe kaudu saata toimetusele oma arvamusi ja ettepanekuid, samuti katsetada oma nutikust sõna äraarvamise mängus. Seletava sõnaraamatu veebiversiooni juurde pääseb kõige hõlpsamini Eesti Keele Instituudi kodulehelt.

    Seletav sõnaraamat sisaldab ligi 150 000 märksõna. Sõnaraamatus kirjeldatakse nii üld- kui ka oskussõnade tähendusi ning tuuakse palju kasutusnäiteid. Võrreldes 26 vihikuna ilmunud 1. trükiga (1988-2007) on lisatud üle 4000 uuemal ajal kasutusele tulnud märksõna ja palju uusi tähendusi. Sõnaraamatus on 50 000 autoritsitaati, 4000 fraseologismi ja 1500 vanasõna.

    Aitäh kõigile selle asendamatu abimehe loojatele!

  • Kas märkad vigu?

    Postitatud 3. dets 2009 anuvane 3 kommentaari

    Surfad netis, otsid uudiseid, loed blogisid, tutvud mõne ettevõttega. Kas märkad kirjavigu veebilehtedel?

    Kas märkad kirjavigu veebilehtedel?

    Loading ... Loading ...
  • Mu armas kantseliit

    Postitatud 25. nov 2009 anuvane 1 kommentaar

    Sain täna EASilt kirja, mille pealkiri oli järgmine.

    “Teade taotluse menetlemise peatamise kohta seoses lisainformatsiooni vajalikkusega taotluse sisulise hindamise jätkamiseks”.

    Rohkem vist polegi vaja midagi kirjutada:-)

  • Tere, Kertu!

    Postitatud 23. nov 2009 anuvane 5 kommentaari

    E-post on kiri nagu iga teinegi ja seega tuleks ka e-kirju kirjavahemärgistades lähtuda samadest põhimõtetest nagu tavakirjades. Et minu postkasti saabunud kirju vaadates need kuigi hästi teada ei ole, olgu kriitilised kohad siin üle korratud.

    • Kõige rohkem, tõesti massiliselt eksitakse reegli vastu, et kirja pöördumises või pealkirjas eraldatakse üte komaga.
      Tere, Kertu!
    • Kirja alustades võib pöördumislause lõppu panna hüüumärgi. Kui see tundub liiga ülevoolav, võib pöördumise vormistada nagu pealkirja ehk lõpumärgita.
      Armas Kertu
      Tahan Sulle öelda …
    • Kui väga-väga tahate pöördumise järel siiski koma kasutada, võite seda teha, kui kirja algus on pöördumisega ühte lausesse seotud. Sel juhul algab kiri väikese tähega (sest lause jätkub).
      Kertu,
      mis kell Sa täna lõpetad?
    • Kirja lõpus, kuhu tavaliselt kirjutatakse soovid või tervitused, sõnad lugupidamisega või tänades, koma ei panda.
      Tervitades
      Kertu Gerbera
    • Kirja lõpus võib kasutada hüüumärki.
      Soovin head paranemist!
      Kertu Gerbera
    • Veel eksitakse sageli aega ja aadressi kirjutades. Kui on koos nädalapäev ja kuupäev, eraldatakse need komaga.
      Esmaspäeval, 23. novembril
    • Kui aadress on kohakäändes, siis koma ei ole, kuid kui aadressi osad on ühel real ja nimetavas käändes, siis pannakse koma.
      Tallinnas Videviku tänavas / Tallinn, Videviku 38
    • Sõnad sina ja teie on sobilik suure tähega kirjutada vaid siis, kui kirja adressaadiks on konkreetne isik. Kui kiri on mõeldud laiemale saajaskonnale, näiteks saadate laiali reklaampostitust, ei ole suur algustäht kohane.


  • 80 aastat keeletoimetaja ametit

    Postitatud 19. nov 2009 anuroos 4 kommentaari

    Mõne päeva pärast saab 80aastaseks keeletoimetaja elukutse. Sel puhul peeti Tallinna Ülikoolis täna, 19. novembril Emakeele Seltsi kõnekoosolek “80 aastat keeletoimetajaid”.

    Heido Ots rääkis ettekandes “Misasja nad seal toimetavad?” (keele)toimetaja mõiste kujunemisest ning sellest, milline roll on keeletoimetajal 80 aasta jooksul olnud, kuidas mõisted ning tööülesanded on muutunud jms.

    Reili Argus andis ülevaate keeletoimetajate õpetamisest Tallinna Ülikoolis: milliste erialade ainekavades vastavaid aineid ja õppimisvõimalusi on, mida ja kuidas õpitakse. Lähemalt rääkis ta keeletoimetaja magistriõppest, sellel erialal õppijatest ja lõpetanutest.

    Viimasena saime sõna meie. Anu Vane rääkis Keeletoimetus OÜst, meie klientidest ja nende vajadustest, peatudes pikemalt SEO-tekstidel, internetiturundusel ning internetitekstide toimetamisel kui ühel keeletoimetaja (tuleviku)ülesandel.

    Mina andsin lühiülevaate sellest, kuidas (interneti)tekstide toimetamatus mõjutab laste ja noorte keelekasutust, tegin kokkuvõtte tööst noorte autoritega ning  keeletoimetaja ja õpetaja töö seotusest.

    Muljed olid tõeliselt positiivsed ning aeg suisa lendas. Küsimusi ning arutelusid jätkus kõikide teemade juurde. Oli tõeliselt meeldiv viibida nii autoriteetses seltskonnas.

    Palju õnne, keeletoimetajad!