“Latentsusaeg”, “resolvi” ja “ajur”?

Tarbija24 avaldas 3. juunil artikli teemal emakeelne tarkvara ja selle kasvav populaarsus. “”Konfiguratsioonielement”, “latentsusaeg”, “resolvi” – need on näited eestindatud arvutiprogrammide suhtluskeelest, mis pani nii mõnegi nõutu arvutikasutaja harjumuspärase ingliskeelse tarkvara kasuks otsustama,” kirjutab artikkel.

Vilunumate arvutikasutajate keeles on juurdunud lihtsad ingliskeelsed terminid, mistõttu on neil tarkvara eestikeelseid versioone üsna harjumatu kasutada. “Eesti keeles pole ajalooliselt neid sõnu, mida arvutis tarvitatakse,” rääkis artiklis Microsoft Eesti esinduse juht Rain Laane, kes tõi näiteks ingliskeelse sõna driver, mille võiks eesti keelde tõlkida kui “ajur” või “tüürel”. Tõepoolest, kui selgitust juures ei oleks, poleks minagi taibanud, millest käib jutt.

Termineid on siiski järjepidevalt lihtsustatud ning see paistab olevat vilja kandnud, sest artikli väitel muutuvad emakeelsed programmid üha menukamaks. Inimeste huvi eestikeelse tarkvara suhtes erineb siiski põlvkonniti. “Nooremale põlvkonnale ei lähe eestikeelne tarkvara peale, kuid vanematele inimestele on see oluline,” lausub kirjatükis tarkvara tõlkimisega tegeleva Tilde Eesti OÜ juhataja Maarit Maremäe.  Ka teised artiklis sõna võtnud spetsialistid nõustuvad, et emakeelset tarkvara eelistavad pigem vanemad inimesed, kes ei ole veel kogenud arvutikasutajad ning kelle inglise keel ei ole tavaliselt nii sorav kui noorematel.

Ingliskeelsete programmidega alustanuna võttis eestikeelse tarkvaraga harjumine minul küll veidi aega, aga täna kuulub mu eelistus selgelt emakeelsele tarkvarale. Microsoft Office’it ma kommenteerida ei oska, aga Open Office’i eestikeelsed versioonid on küll väga loogilised ja arusaadavad, samuti eestikeelne Firefox. Meeldiv üllatus oli eestindatud Wordpressi platvorm, mida kasutades tunnetan ka ise, et inimene on tõesti kõige produktiivsem siis, kui ta saab tööd teha selles keeles, milles mõtleb (nagu viidatud artiklis mainis Ain Vagula). Google’i tõlked tekitavad minus veel kerget segadust, aga ehk on seegi harjumise asi.

Ja siit ka küsimused lugejale: kuidas suhtute eestikeelsesse tarkvarasse ja kas valite eesti- või ingliskeelse variandi?

 Loading ...

Uusi sõnu ÕSis

Alustuseks olgu öeldud, et ma olen üsna laisk, kui asi puudutab keeleuuenduste jälgimist. Ma kuulan huviga, kui keegi satub rääkima, ja tervitan rõõmuga selleteemalisi vestlusi, ent ise ma keelenõuande foorumit ja uusi raamatuid pingsalt ei jälgi.  Kui eelmist postitust lugenud olete, näete seda ise kah:) Sellele vaatamata lugesin täna huviga läbi ÕSi uute sõnade lehekülje ja avastasin enda jaoks mitu toredat sõna. Loe edasi »

Kas Internet või internet?

Eelmise blogipostitusega seoses meenus mulle täna, et ÕS soovitab endiselt kirjutada „Internet“ suure algustähega, kuna Internet on suurima arvutivõrgu nimi. Samas märksõnapäring ÕSis ei anna sõnale „internet“ ühtki muud vastet peale tollesama Interneti. Ehk on tulnud aeg sellest soovitusest loobuda? Loe edasi »