Veebiversioonis saab sõnu otsida eri väljade kaupa, aga ka kogu sõnaraamatust. Kasutajad saavad veebilehe kaudu saata toimetusele oma arvamusi ja ettepanekuid, samuti katsetada oma nutikust sõna äraarvamise mängus. Seletava sõnaraamatu veebiversiooni juurde pääseb kõige hõlpsamini Eesti Keele Instituudi kodulehelt.

Seletav sõnaraamat sisaldab ligi 150 000 märksõna. Sõnaraamatus kirjeldatakse nii üld- kui ka oskussõnade tähendusi ning tuuakse palju kasutusnäiteid. Võrreldes 26 vihikuna ilmunud 1. trükiga (1988-2007) on lisatud üle 4000 uuemal ajal kasutusele tulnud märksõna ja palju uusi tähendusi. Sõnaraamatus on 50 000 autoritsitaati, 4000 fraseologismi ja 1500 vanasõna.

Aitäh kõigile selle asendamatu abimehe loojatele!

Heido Ots rääkis ettekandes “Misasja nad seal toimetavad?” (keele)toimetaja mõiste kujunemisest ning sellest, milline roll on keeletoimetajal 80 aasta jooksul olnud, kuidas mõisted ning tööülesanded on muutunud jms.

Reili Argus andis ülevaate keeletoimetajate õpetamisest Tallinna Ülikoolis: milliste erialade ainekavades vastavaid aineid ja õppimisvõimalusi on, mida ja kuidas õpitakse. Lähemalt rääkis ta keeletoimetaja magistriõppest, sellel erialal õppijatest ja lõpetanutest.

Viimasena saime sõna meie. Anu Vane rääkis Keeletoimetus OÜst, meie klientidest ja nende vajadustest, peatudes pikemalt SEO-tekstidel, internetiturundusel ning internetitekstide toimetamisel kui ühel keeletoimetaja (tuleviku)ülesandel.

Mina andsin lühiülevaate sellest, kuidas (interneti)tekstide toimetamatus mõjutab laste ja noorte keelekasutust, tegin kokkuvõtte tööst noorte autoritega ning  keeletoimetaja ja õpetaja töö seotusest.

Muljed olid tõeliselt positiivsed ning aeg suisa lendas. Küsimusi ning arutelusid jätkus kõikide teemade juurde. Oli tõeliselt meeldiv viibida nii autoriteetses seltskonnas.

Palju õnne, keeletoimetajad!

Seda eesmärki peaksid täitma Eesti Keele Instituudi ja Emakeele Seltsi koduleheküljed, kuid sealgi on info mööda lehti laiali paisatud. Kui tahad end uute mõtetega kursis hoida, pead otsima, tükike siit, tükike sealt. Omaette teema on lehtede välimus, olematu kasutajamugavus ja puuduv dünaamika. Kui ei teaks, kust otsida, on väga raske küsimustele vastuseid saada. Kõik on justkui olemas – meili teel keelenõu, keelenõutelefon, keelenõuvakk jms –, kuid küsimus on vormistuses, leitavuses ja kasutusmugavuses.  Idee poolest on olemas ka keelenõuande foorum, aga sinna lisandub uus teema vast kord kvartalis, nii et oma funktsiooni vestlusringina see tegelikult ei täida.

Pelk kriitika ei vii muidugi kuhugi, tuleb pakkuda lahendusi. Mulle tundub, et eesti keelel oleks vaja üht head turundajat. Keelenõu otsiv inimene sattub guugeldades õnneks kohe õigesse kohta, see on juba suur pluss. Kuid kodulehtede välimust ja lahendust tuleks kindlasti kaasajastada. EKI avaleht on justkui moodsama kestaga, aga keelenõu otsides sattume ikka justkui ajas viisteist aastat tagasi, EKSi kodulehest rääkimata. Sisu sellest ei muutu, tõsi. Kuid kui tahame, et eesti keel tõeliselt ajaga kaasas käiks, võiks mõelda nüüdisaegsematele lahendustele. Öelda, et noored praktiliselt elavad internetis, mõjub peaaegu klišeena. Eesti keel ei tohiks neist maha jääda.

Esimene asi, mis mind ennast tõesti rõõmustaks, oleks keeleuuenduste (ka näiteks keelenõuvaka lisanduste) koondumine ühte kindlasse kohta, kus need automaatselt muutuksid ja info püsiks värske. Samuti võiks olla võimalus info reegli- või eelistuse muudatustest jõuda minuni e-posti teel, kui olen selleks soovi avaldanud. Kolmandaks võiks  olla võimalik keelenõu küsida ka Skype’i ja MSNi teel. Neljandaks võiksid EKI ja EKS vähemalt internetis jõud ühendada. Raha on kõigil vähe ning nii avaneks sarnaste eesmärkidega organisatsioonidel kokkuhoiu võimalus. Ehk on lugejal lisada veel häid mõtteid või lahendusi.

Eesti õigekeelsussõnaraamat

Kõige tähtsam link. ÕSi abil saab kontrollida õigekirja, käänamist ja sõnatähendusi. Kui te ei tea, kas osastavas on õige pere või peret, trükkige sõna pere sisse ja klikkide sinisele numbrile (7) sõna taga, et vaadata tüüpsõna käändeid. Hea nipp on veel see, et olete kindel näiteks sõna alguse õigekirjas, aga lõpus mitte, võite trükkida otsingusse nt prof* ja saate kõik sõnad, mis niimoodi algavad: profaan, professionaal, professor, proff jm.

Mina kasutan õigekeelsussõnaraamatu tööversiooni, sest see on tavaliselt värskem. Aeg-ajalt tasub visata pilk ka ÕSi uutele sõnadele.

Eesti keele seletav sõnaraamat

Artikli avaldamise ajal oktoobris seda veel olemas ei olnud, aga nüüdseks on ka see interneti keeleabiliste nimekirja lisandunud. Ja kasutust leiab see vähemalt minul küll sagedaste. Kui ÕSist saab vastuse õigekirjaküsimustele ja vahel ka tähendusküsimustele, siis eesti keele seletavas sõnaraamatus on näidetena lahti kirjutatud kõik viisid, kuidas mingit sõna on õige kasutada. Kui tähendusest ainuüksi on vähe ja küsimus jääb vastuseta, EKSS tavaliselt aitab. Nt sõnad käsitlema, käsitsema ja käsitama on EKSSis rohkete näidetega seletatud, ÕSi näidetest võib vahe mõistmiseks nappida.

Sünonüümid ja antonüümid

Sünonüümid on sarnase tähendusega sõnad ja antonüümid vastandsõnad. Keeletoimetajal on tihti vaja leida sünonüüme, et vältida sõnakordusi või muuta veidi tähendust. Hea tööriist selleks on kas viidatud tesaurus või sünonüümisõnastik. Tesaurus on eriti hea veel sellisteks puhkudeks, kus sõna on keele otsas, aga vot välja öelda lihtsalt ei saa ja kõik – tesaurusest võib abi olla.

Eesti keele käsiraamat

Mõnikord on vaja meelde tuletada suure ja väikese algustähe reegleid, komareegleid, kokku- ja lahkukirjutamist jms või tekib küsimusi sõnamoodustuse kohta. Kui keeleterminid teile päris võõrad pole, tasub abi otsida „Eesti keele käsiraamatu” netiversioonist. See ei ole küll väga mugav kasutada, kuid vähemalt mina saan sealt tihtipeale abi. Lingi avanedes näete küll kirja, et lehekülge ei leitud (miskipärast on see „kala” seal juba aastaid), kuid ärge laske end sellest häirida ja otsige vasakult menüüst end huvitav teema.

Keelenõuanne

Kui nimetatud tööriistadest ei piisa, võite nõu küsida keelenõuande telefonilt 631 3731 või meili teel. Enne seda aga proovige teha otsing keelenõuvakas. Sinna talletatakse kõik keelenõuande telefonile laekunud küsimused ja vastused. Tihtipeale on teid huvitava sõna kohta keegi juba küsinud ning vastus seal olemas.

Kohanimeandmebaasid

Kui probleeme on Eesti või välismaa kohanimede õigekirjaga, tasub teha otsing kohanimeandmebaasi. Tänapäeva soovitatakse kohanimesid kirjutades lähtuda nende originaalkujust, seda aga on alati kaval üle kontrollida, et kõik erilisemad tähed õigesti kirjutada. Kas teadsite, et õiged kirjakujud on Venezia, São Paulo, Sŏul, Jūrmala ja Côte d’Ivoire?

Eesti-Inglise sõnastik

Eelistan tavaliselt just viidatud Animato sõnastikku, aga väga head on ka EKI sõnastik ja Aare sõnastik.
Sageli läheb vaja ka terminibaasi ESTERM. Euroopa Liidu dokumentidega tegelejad leiavad abi EKI eurokeelehoolde lehelt.

Taimed, linnud, loomad

Raamatuid tõlkides on sageli tarvis ka taimenimetusi, linnunimetusi ja loomanimetusi tõlkida. Need andmebaasid annavad eestikeelsele nimetusele ladinakeelse vaste, mille abil leiab Wikipediast või mujalt netist tavaliselt ingliskeelse vaste. Kahjuks on linnunimetustes olemas ainult Eestis elutsevad linnud.

Veel sõnastikke ja andmebaase leiate Keeleveebist.

[Täiendatud 2. veebruar 2010]

Laskumata siinkohal nüanssidesse, millal ja mispärast oleks eelistatud sõna pärast kasutamine, tutvustaksin veidi Külli Habichti argumente, miks peaks peale ajakasutuses lubatud olema. Minu toodud poolt- ja vastuargumendid on sügavalt subjektiivsed, lähtun siin isiklikest kogemustest õpetaja ja keeletoimetajana.

Esimese argumendina toob Habicht välja, et viimase 11 aasta jooksul on riigieksamikirjandites järjepidevalt kasutatud sõna peale vääralt ehk ajalises tähenduses.

Siinkohal vaidleksin vastu – see ei ole kindlasti argument, mille põhjal otsustada. Küll nõustun, et nimetatud veatüübi sagedast esinemist soosivad sarnased vead meediaväljaannetes ja vastava mustri kasutamine suulises kõnes, kuid leian, et sõnade peale ja pärast kasutamine peaks olema piisavalt lihtne õpetada ning selgitada, nii et selle vastu ei tohiks riigieksamikirjandis eksida – see on puhas (järjekindla) õpetamise küsimus.

Kindlasti võiks abiturientide lõpukirjandeid uurides leida veel teisigi vearühmi, mille sagedasele esinemisele toetudes võiks kirjakeele normi muutmiseks ettepanekuid teha.

Küll tuleb tunnistada, et põhjendatud on ettepaneku tegemisel tuginemine väitele, et peale on kirjakeeles sagedane grammatiline sõna ning sõnade peale ja pärast kasutamisel eksimine on väga levinud – kindlasti annaks (trüki)meediaväljaannete redigeerimisel vastava sõnapaari kasutamisel tähelepanelikum olla ning sellega ka senist normi juurutada.

Vastuse küsimusele, miks inimesed kasutavad väljendeid nagu “peale tööd”, ” peale lõunat” jne, annab Ann Veismann käsitlus, mille kohaselt kantakse ajatelg üle ruumilisse skeemkujutlusse, kus vertikaalselt asetatud esemed on üksteise peal, ehk siis pannakse midagi millegi peale (meeldetuletuseks olgu öeldud, et koos sõnaga peale kasutatakse omastavat ning sõnaga pärast osastavat käänet).

Külli Habicht toob ühe argumendina ka välja, et guugeldades sõna peale ja analüüsides 300 esimest eestikeelsetelt lehekülgedelt tulnud vastet, oli 111 korral kasutatud sõna peale ajalise järgnevuse väljendamiseks. Ka see ei ole minu arvates argument, sest nt kõikvõimalikud internetiportaalid ja teisejärgulised veebilehed kubisevad sageli õigekirjavigadest.

Et EKI keelefoorumis on algatatud antud teemal avalik arutelu, siis küsingi Sinult, hea lugeja ning mõttekaaslane, mida arvad Sina – kas on mööndav ja suupärasem öelda/kirjutada “peale tunde” või “pärast tunde”? Kas kohandatud on taas üht ajale jalgu jäänud keelenormi või on liigne kõnekeelsus hiilimas kirjakeelde?

Kirjutas:
Anu Rooseniit

NB! Nüüdseks on Emakeeleseltsi keeletoimkond ka lõplikult otsustanud, et sõna peale võib tõesti kasutada ka ajalise järgnevuse tähenduses!

]]> http://keeletoimetus.ee/blogi/peale-ja-parast/feed/ 4