80aastane keeletoimetaja

Järgnev ülevaade on refereeritud Heido Otsa ettekandest “Misasja nad seal toimetavad?” (Eesti Emakeele Seltsi kõnekoosolekult 19.11.2009.) Eesmärk on anda aimu sellest, millised on olnud keeletoimetaja ülesanded ning kuidas teda on läbi aegade nimetatud.

***

29. novembril 1929. aastal pandi Akadeemilise Emakeele Seltsi otsusega alus uuele elukutsele – keeletoimetaja ametile: “Keeletoimetaja on isik, kelle ülesanne on viia käsikirja keel vastavusse normikeeles kehtivate nõuetega.” Raimo Raag on viidanud: “1920. aastate kontekstis tähendas keeletoimetaja töö eeskätt sõnade muutevormide korrastamist, vähemal määral puudutas see õigekirja, sõnade järjekorda, lausestust ja stiili.”

1930. aastatel nimetati keeletoimetajat hoopis redaktoriks: redaktor – ajakirja, ajalehe või koguteose toimetaja. Vrdl: redaktsioon – trükise trükivalmis viimistlemine, redigeerimine, kujustamine (EE, 1936).

Lembit Abo on 1975. aastal ilmunud raamatus “Käsikiri ja korrektuur” (2., ümbertöötatud trükk) öelnud toimetajatöö keelelise poole kohta järgmist: “Parandada grammatilised vead. Täpsustada sõnajärjestust /…/. Tarbe korral muuta sõnastust /…/. Kõrvaldada trafarettväljendid ja parasiitsõnad.”

Samas on autorile ja tõlkijale pandud väga suur vastutus. Eraldi keeletoimetajat kui sellist 1960. aastatel ei olnud. Olid toimetaja ja korrektor. Toimetaja vastutas muuhulgas ka käsikirja keelelise ülevaatuse eest. Peale selle tuli üle vaadata käsikirja üldine kvaliteet, veenduda algupärasuses, parandada sisuvigu ja fakte, kontrollida oskussõnu ja tähiseid, teksti ja selle osade liigendust ning kohustuslikke komponente, tsitaate, viiteid, arvutusi, tabeleid ja jooniseid jne. Autor või tõlkija oli autoriteet. (Keele)toimetaja parandused pidid olema minimaalsed ning alati põhjendatud, et algne tekst muutuks minimaalselt.

Viimasena vaatas vahetult enne trükki minekut teksti üle korrektor, andes viimase lihvi ja kõrvaldades küljendamisel ja ladumisel tekkinud ning toimetajal märkamata jäänud vead.

Et keelelise kvaliteedi eest vastutas siiski autor või tõlkija, kes pöördus ise vajadusel filoloogi poole, ei kuulunud keeletoimetajad kirjastuse koosseisu, vaid töötasid tükipalga alusel. Siiski võeti 1970. aastatel paar toimetajat kirjastuse Valgus koosseisu. See aga ei tähendanud, et võrreldes 1960. aastatega oleksid autoritele ja tõlkijatele esitatud nõuded kuidagi leebemaks muutunud.

Tänapäeval eristatakse toimetaja ja keeletoimetaja elukutset. EKSSi 6. köite järgi on toimetaja “mingit materjali avaldamiseks ettevalmistav töötaja”. Eesti entsüklopeedia 9. köide on põhjalikum, eristades ka kaks mõistet. Toimetaja on “trükises (ajalehes, ajakirjas, rmt-s), ringhäälingu- või televisioonisaates või filmis avaldatavat redigeeriv, kujundav, tööd sisuliselt korraldav või avaldatava eest vastutav töötaja. Õigekeelsusnõuete järgimise ja stiili eest kannab hoolt keeletoimetaja”.

***

Enda kogemusest võin küll öelda, et pelgalt keeletoimetaja tööga saan tegeleda haruharva. Enamasti on toimetajatööd rohkem. Kõikvõimalikku kontrollimist, üle vaatamist, konsulteerimist jne on tavaliselt küllaga.

Siinkohal soovin kõikidele toimetajatele, keeletoimetajatele ja korrektoritele palju õnne ning rohkesti tööd ja vähe vaeva!

Anu Rooseniit

80 aastat keeletoimetaja ametit

Mõne päeva pärast saab 80aastaseks keeletoimetaja elukutse. Sel puhul peeti Tallinna Ülikoolis täna, 19. novembril Emakeele Seltsi kõnekoosolek “80 aastat keeletoimetajaid”.

Heido Ots rääkis ettekandes “Misasja nad seal toimetavad?” (keele)toimetaja mõiste kujunemisest ning sellest, milline roll on keeletoimetajal 80 aasta jooksul olnud, kuidas mõisted ning tööülesanded on muutunud jms.

Reili Argus andis ülevaate keeletoimetajate õpetamisest Tallinna Ülikoolis: milliste erialade ainekavades vastavaid aineid ja õppimisvõimalusi on, mida ja kuidas õpitakse. Lähemalt rääkis ta keeletoimetaja magistriõppest, sellel erialal õppijatest ja lõpetanutest.

Viimasena saime sõna meie. Anu Vane rääkis Keeletoimetus OÜst, meie klientidest ja nende vajadustest, peatudes pikemalt SEO-tekstidel, internetiturundusel ning internetitekstide toimetamisel kui ühel keeletoimetaja (tuleviku)ülesandel.

Mina andsin lühiülevaate sellest, kuidas (interneti)tekstide toimetamatus mõjutab laste ja noorte keelekasutust, tegin kokkuvõtte tööst noorte autoritega ning  keeletoimetaja ja õpetaja töö seotusest.

Muljed olid tõeliselt positiivsed ning aeg suisa lendas. Küsimusi ning arutelusid jätkus kõikide teemade juurde. Oli tõeliselt meeldiv viibida nii autoriteetses seltskonnas.

Palju õnne, keeletoimetajad!

Tekstid, mida ei tõlgita

Taas tõlketeksti toimetades puutusin kokku ühe just noortel tõlkijatel esineva apsakaga. Nimelt kipuvad vähese kogemusega tõlkijad originaalis leiduvaid piiblitsitaate jmt ise tõlkima.

Meil on hea tava, et piiblit, Shakespeare’i jmt tekste ei tõlgita, kuna suurepärased tõlked on juba olemas. Seega tuleks piiblitsitaadid eestikeelsest tõlkest üles otsida. See ei ole ületamatult raske, sest peaaegu alati on originaalis ka viide tsitaadile. Tuleks vaid vaevaks võtta, piibel õige koha pealt lahti lüüa ning sobiv koht maha kirjutada.

Mina eelistan piiblitsitaate kontrollida Eesti Piibliseltsi 1997. aastal välja antud piibliversioonist (koos apokrüüfidega), sest pean seda kõige adekvaatsemaks. Kõikides väljaannetes ei ole ka apokrüüfe, mis on meil vähem tuntud piibliosa, kuid mida ingliskeelses kultuuriruumis tsiteeritakse üsna palju, eriti Jeesus Siirakut. Viimastel aastatel on ka nn lahkusulistel ilmunud oma piibliversioonid, enamasti üsna sarnased, ent neis leidub kohati vigu ning paar mõistet (nt Issand/Jehoova jms) erinevad.

Sama lugu on ka Shakespeare’i luule ja näidenditega. 1950.-1960. aastatel ilmusid suurepärased tõlked seitsmeköitelises „Kogutud teoste” sarjas. Sedavõrd autoriteetse autori ja tõlgete puhul on samuti hea tava kasutada olemasolevaid tõlkeid ning esimese tsitaadi juurde lisada vastav märkus. Siin on küll õiget kohta leida veidi keerulisem kui piiblis, ent mina olen toimetajana avastanud paar head internetiandmebaasi (nt http://www.kingjamesbibleonline.org), kus saab otsida üles õige koha ingliskeelses tekstis, mis lihtsustab oluliselt sama koha leidmist eestikeelsest tekstist.

Olen mitu korda mõelnud, miks püütakse ise tõlkida. Kindlasti teevad tõlkijad seda nii teadmatusest kui ka soovist kiiremini ja hõlpsamini hakkama saada (tõlgete lappamine võtab kindlasti üksjagu palju aega). Peamiselt aga on see tingitud sellest, et tõlkeerialade õppekavad keskenduvad praktilistele ja erialatekstidele, ilukirjandust ning selle tõlkespetsiifikat puudutatakse üsna vähe ja siiski üsna teoreetiliselt. Praktilisi ainekursusi on kesiselt.

Kindlasti oleks abi sellest, kui ülikoolide õppekavade koostajad teeksid rohkem koostööd kirjastuste, tõlkebüroode ja teistega, et välja selgitada turu tegelikud vajadused ning puudujäägid äsja lõpetanud tõlkijate teadmistes ja oskustes.

Keeleabi internetis

Tekste luues läheb igaühel aeg-ajalt tarvis keeleabi, kuid sageli ei osata kusagilt otsida. Internetist leiab aga väga mugavaid tööriistu, mis kirjutajale appi tulevad. Allpool valik vahendeid, mida mina keeletoimetaja ja tõlkijana praktiliselt iga päev kasutan. Loodan, et sellest on abi ka teistele, kes soovivad eesti keelt õigesti kirjutada.

Eesti õigekeelsussõnaraamat

Kõige tähtsam link. ÕSi abil saab kontrollida õigekirja, käänamist ja sõnatähendusi. Kui te ei tea, kas osastavas on õige pere või peret, trükkige sõna pere sisse ja klikkide sinisele numbrile (7) sõna taga, et vaadata tüüpsõna käändeid. Hea nipp on veel see, et olete kindel näiteks sõna alguse õigekirjas, aga lõpus mitte, võite trükkida otsingusse nt prof* ja saate kõik sõnad, mis niimoodi algavad: profaan, professionaal, professor, proff jm.

Mina kasutan õigekeelsussõnaraamatu tööversiooni, sest see on tavaliselt värskem. Aeg-ajalt tasub visata pilk ka ÕSi uutele sõnadele.

Eesti keele seletav sõnaraamat

Artikli avaldamise ajal oktoobris seda veel olemas ei olnud, aga nüüdseks on ka see interneti keeleabiliste nimekirja lisandunud. Ja kasutust leiab see vähemalt minul küll sagedaste. Kui ÕSist saab vastuse õigekirjaküsimustele ja vahel ka tähendusküsimustele, siis eesti keele seletavas sõnaraamatus on näidetena lahti kirjutatud kõik viisid, kuidas mingit sõna on õige kasutada. Kui tähendusest ainuüksi on vähe ja küsimus jääb vastuseta, EKSS tavaliselt aitab. Nt sõnad käsitlema, käsitsema ja käsitama on EKSSis rohkete näidetega seletatud, ÕSi näidetest võib vahe mõistmiseks nappida.

Sünonüümid ja antonüümid

Sünonüümid on sarnase tähendusega sõnad ja antonüümid vastandsõnad. Keeletoimetajal on tihti vaja leida sünonüüme, et vältida sõnakordusi või muuta veidi tähendust. Hea tööriist selleks on kas viidatud tesaurus või sünonüümisõnastik. Tesaurus on eriti hea veel sellisteks puhkudeks, kus sõna on keele otsas, aga vot välja öelda lihtsalt ei saa ja kõik – tesaurusest võib abi olla.

Eesti keele käsiraamat

Mõnikord on vaja meelde tuletada suure ja väikese algustähe reegleid, komareegleid, kokku- ja lahkukirjutamist jms või tekib küsimusi sõnamoodustuse kohta. Kui keeleterminid teile päris võõrad pole, tasub abi otsida „Eesti keele käsiraamatu” netiversioonist. See ei ole küll väga mugav kasutada, kuid vähemalt mina saan sealt tihtipeale abi. Lingi avanedes näete küll kirja, et lehekülge ei leitud (miskipärast on see „kala” seal juba aastaid), kuid ärge laske end sellest häirida ja otsige vasakult menüüst end huvitav teema.

Keelenõuanne

Kui nimetatud tööriistadest ei piisa, võite nõu küsida keelenõuande telefonilt 631 3731 või meili teel. Enne seda aga proovige teha otsing keelenõuvakas. Sinna talletatakse kõik keelenõuande telefonile laekunud küsimused ja vastused. Tihtipeale on teid huvitava sõna kohta keegi juba küsinud ning vastus seal olemas.

Kohanimeandmebaasid

Kui probleeme on Eesti või välismaa kohanimede õigekirjaga, tasub teha otsing kohanimeandmebaasi. Tänapäeva soovitatakse kohanimesid kirjutades lähtuda nende originaalkujust, seda aga on alati kaval üle kontrollida, et kõik erilisemad tähed õigesti kirjutada. Kas teadsite, et õiged kirjakujud on Venezia, São Paulo, Sŏul, Jūrmala ja Côte d’Ivoire?

Eesti-Inglise sõnastik

Eelistan tavaliselt just viidatud Animato sõnastikku, aga väga head on ka EKI sõnastik ja Aare sõnastik.
Sageli läheb vaja ka terminibaasi ESTERM. Euroopa Liidu dokumentidega tegelejad leiavad abi EKI eurokeelehoolde lehelt.

Taimed, linnud, loomad

Raamatuid tõlkides on sageli tarvis ka taimenimetusi, linnunimetusi ja loomanimetusi tõlkida. Need andmebaasid annavad eestikeelsele nimetusele ladinakeelse vaste, mille abil leiab Wikipediast või mujalt netist tavaliselt ingliskeelse vaste. Kahjuks on linnunimetustes olemas ainult Eestis elutsevad linnud.

Veel sõnastikke ja andmebaase leiate Keeleveebist.

[Täiendatud 2. veebruar 2010]

SEO-toimetaja

Augusti lõpul toimunud internetiturunduse laagris sattusin lõunalauas kuulma, kuidas kaks internetiturunduse vastu huvi tundvat meest arutasid, kes küll jõuab neid tekste nii palju koostada, kui heaks turunduseks vaja. Mure seisnes selles, et esiteks ei suuda muu töö kõrvalt iial teemasid välja mõelda, teiseks oska nad nii hästi kirjutada ja kolmandaks kardavad kirjavigu. Nad arvasid, et küll oleks tore, kui keegi need tekstid valmis teeks või pärast üle vaataks ja kontrolliks, kas on ikka kasutatud kõiki õigeid märksõnu, neid vajalikul määral rõhutatud ja tekst on ka keeleliselt ja sisuliselt korrektne, loogiline ning esinduslik. Just see võikski olla SEO-toimetaja töö.

Selle ametinimetuse väljamõtlemise au ei kuulu sugugi mulle, vaid neile meestele seal lõunalauas ning tegelikult on mujal maailmas analoogne töökoht ka täiesti olemas – SEO-copywriter nimelt, kes taolisi tekste kirjutab. Ja mida enam ka Eestis internetiturundusele tähelepanu pöörama hakatakse, seda enam tuntakse vajadust kodanike järele, kes oskaksid luua ja toimetada tekste, mis oleksid esiteks sisult huvitavad ja pakuksid lugejatele mingit olulist väärtust, aga teiseks vastaksid ka SEO reeglitele ning tuleksid ettevõttele turunduse aspektist kasuks.

Mulle kui keeletoimetajale ning otsast ka internetiturundust nuusutanule pakub selline perspektiiv aga väga suurt huvi. Kui töötasin kirjastuses keeletoimetajana, küsisid tuttavad tihti, kas see töö igav ei ole – iga päev üks ja sama. Mina naersin, et kus ta siis üks ja sama on – tekst on ju iga päev erinev. Teate, nagu sel mehel, kes postkontoris markidele templeid lööb – kuupäev on iga päev erinev. Kui turundusse tööle läksin ja internetiturunduse kohta järjest enam lugema hakkasin, tundus mulle, et olen leidnud maailma kõige põnevama teema. Esiteks on see uus ja Eestis üsna tundmatu, teiseks nõuab üsna sarnaseid oskuseid ja kogemusi, mis mul toimetaja-ajakirjanikuna juba on, ning kolmandaks pakuti selle töö eest võrdlemisi korralikku töötasu:-)

Nüüd tundub mulle, et olen leidnud ka niši, kuidas need kaks teemat kokku siduda – ühelt poolt kirjutamine ja toimetamine, mis on mu põhieriala, ja teisalt (interneti)turundus, mis on lihtsalt väga huvitav. Tundub, et mida aeg edasi, seda enam kaalukauss nende kahe vahel interneti kasuks kaldub, seda nii minu isikut silmas pidades kui ka keeletoimetaja tööd üldiselt. Kui eelmises postituses internetiajastu keeletoimetajast rääkisin, pidasin silmas vaid uudisteportaale jms, aga samas võiks keeletoimetaja ametist aegamööda kasvada ka SEO-toimetaja amet, kus peale õigekeelsuse peaks silmas pidama ka internetitekstide koostamise spetsiifikat (nagu praegu nt ajakirjandustekstide oma). Mis ongi põhjus, miks kirjutan sellest Keeletoimetuse blogis: vast saab mõni keeletoimetaja siit veel inspiratsiooni.