• Euroopa naaritsast ja eesti keelest

    Postitatud 25. nov 2009 anuvane Ei ole kommentaare

    euroopa_naarits1Euroopa naarits

    Mustela lutreola

    Naarits ehk euroopa naarits
    on üks Euroopa ohustatumaid imetajaid. Looduslikult oli naarits laialdaselt levinud peaaegu kogu Mandri-Euroopas, kuid levila hakkas kahanema aktiivse küttimise ja elupaikade kadumise tõttu. Tänapäeval on ta peaaegu kõikjalt taandunud Põhja-Ameerikast sisse toodud võõrliigi mingi
    (Mustela vison) ees. Saksamaal nähti naaritsat viimati looduses 1925., Soomes 1992. aastal. Eestis püüti viimased isendid kinni (viimane 1996. aastal), et neid kunstlikult paljundada. Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed.

    Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Muidu on naarits mingiga väga sarnane. Euroopa naaritsa võib viljastada ka mink, kuid sel juhul hukkuvad looted enne valmimist. Seda peetakse ka üheks euroopa naaritsate peamiseks väljasuremise põhjuseks.

    Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Pesa rajab puuõõnsusesse, mille väljapääs võib viib vee alla. Naaritsad elavad üksi ja on öise eluviisiga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Naaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Eestis tegeleb naaritsa uurimisega Tiit Maran, kes juhib ka naaritsate kaitsele pühendunud sihtasutust Lutreola.

    Eesti keel

    Varasem nimetus: maakeel

    Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest.

    Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest hääliku kolm erinevat pikkusastet – lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse – näiteks linn, linna (omastav kääne) ja linna (osastav, aga ka sisseütlev kääne) või vala (käskiv kõneviis sõnast valama), vaala (omastav kääne sõnast vaal) ja vaala (osastav kääne sõnast vaal). Grammatika poolest on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keel kasutab ladina kirja eesti tähestikku, milles on ladina tähestikule lisatud mõned tähed.

    Maailma mastaabis on eesti keel oma miljoni kõnelejaga üsna väike keel. Üleilmastumise ja infotehnoloogia arengu taustal on selle positsioon veelgi nõrgenenud. Inglise keele pealetung on tugev igas valdkonnas, eriti just infotehnoloogias, aga ka muusikas ja popkultuuris. Kui mõtleme teismeliste ja noorte keelekasutusele, on inglise keele mõjud eriti ilmsed. Samamoodi näeme, et ka vanemate eestlaste hinnang oma emakeelele on madal: enamik läheb olmesuhtlus venelasega omal initsiatiivil üle vene keelele isegi siis, kui venelane eesti keelt oskab ja seda rääkida soovib. Tallinna linnapilt pole kunagi olnud nii võõrkeelne kui nüüd, plaza’de ajastul.

    Lugu pole aga hull seni, kuni mobiiltelefonid räägivad meiega eesti keeles, nagu üks väljasurevaid keeli uurinud teadlane on tõdenud. Nimelt kui vaevutakse neile miljonile kõnelejale emakeelset tehnikat tootma ja eesti keelt ka teaduskeelena tunnustatakse (nt doktoriväitekirju saab veel kaitsta eesti keeles), pole lood kõige halvemad. Enamik laiatarbetarkvarast on saadaval eestikeelsena, samuti on eesti keelel üsna korralik n-ö võrgutugi ÕSi, keelenõu ja mitmesuguste sõnastike näol. Ettevalmistamisel on ka uus keeleseadus, mis tõotab tulla karmima suhtumisega kui eelmine. Eesti keel on eestlastele oluline, seda on näha kas või siinsegi blogi kommentaaridest – lugeja mõtleb kaasa!

    Milleks selline postitus?

    Kui eesti keele üks peamisi ohtusid on võõrkeele, inglise keele pealetung, siis euroopa naaritsa üks peamisi ohustajaid on võõrliik ameerika naarits. Just sellepärast oleme meie, keeletoimetajad-keelekaitsjad, võtnud enda hoole alla ühe euroopa naaritsa Tallinna loomaaiast. Naarist on pisike ja tragi nagu meie ning väljasuremise ohus – mis võiks olla sümboolsem! Alates aprillist 2009 kuulume Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi, alates novembrist 2009 oleme ühe Tallinna loomaaia euroopa naaritsa vaderiks.

    Põhiallikas Wikipedia, foto Lutreola

  • 80 aastat keeletoimetaja ametit

    Postitatud 19. nov 2009 anuroos 4 kommentaari

    Mõne päeva pärast saab 80aastaseks keeletoimetaja elukutse. Sel puhul peeti Tallinna Ülikoolis täna, 19. novembril Emakeele Seltsi kõnekoosolek “80 aastat keeletoimetajaid”.

    Heido Ots rääkis ettekandes “Misasja nad seal toimetavad?” (keele)toimetaja mõiste kujunemisest ning sellest, milline roll on keeletoimetajal 80 aasta jooksul olnud, kuidas mõisted ning tööülesanded on muutunud jms.

    Reili Argus andis ülevaate keeletoimetajate õpetamisest Tallinna Ülikoolis: milliste erialade ainekavades vastavaid aineid ja õppimisvõimalusi on, mida ja kuidas õpitakse. Lähemalt rääkis ta keeletoimetaja magistriõppest, sellel erialal õppijatest ja lõpetanutest.

    Viimasena saime sõna meie. Anu Vane rääkis Keeletoimetus OÜst, meie klientidest ja nende vajadustest, peatudes pikemalt SEO-tekstidel, internetiturundusel ning internetitekstide toimetamisel kui ühel keeletoimetaja (tuleviku)ülesandel.

    Mina andsin lühiülevaate sellest, kuidas (interneti)tekstide toimetamatus mõjutab laste ja noorte keelekasutust, tegin kokkuvõtte tööst noorte autoritega ning  keeletoimetaja ja õpetaja töö seotusest.

    Muljed olid tõeliselt positiivsed ning aeg suisa lendas. Küsimusi ning arutelusid jätkus kõikide teemade juurde. Oli tõeliselt meeldiv viibida nii autoriteetses seltskonnas.

    Palju õnne, keeletoimetajad!

  • Tekstid, mida ei tõlgita

    Postitatud 18. nov 2009 anuroos 10 kommentaari

    Taas tõlketeksti toimetades puutusin kokku ühe just noortel tõlkijatel esineva apsakaga. Nimelt kipuvad vähese kogemusega tõlkijad originaalis leiduvaid piiblitsitaate jmt ise tõlkima.

    Meil on hea tava, et piiblit, Shakespeare’i jmt tekste ei tõlgita, kuna suurepärased tõlked on juba olemas. Seega tuleks piiblitsitaadid eestikeelsest tõlkest üles otsida. See ei ole ületamatult raske, sest peaaegu alati on originaalis ka viide tsitaadile. Tuleks vaid vaevaks võtta, piibel õige koha pealt lahti lüüa ning sobiv koht maha kirjutada.

    Mina eelistan piiblitsitaate kontrollida Eesti Piibliseltsi 1997. aastal välja antud piibliversioonist (koos apokrüüfidega), sest pean seda kõige adekvaatsemaks. Kõikides väljaannetes ei ole ka apokrüüfe, mis on meil vähem tuntud piibliosa, kuid mida ingliskeelses kultuuriruumis tsiteeritakse üsna palju, eriti Jeesus Siirakut. Viimastel aastatel on ka nn lahkusulistel ilmunud oma piibliversioonid, enamasti üsna sarnased, ent neis leidub kohati vigu ning paar mõistet (nt Issand/Jehoova jms) erinevad.

    Sama lugu on ka Shakespeare’i luule ja näidenditega. 1950.-1960. aastatel ilmusid suurepärased tõlked seitsmeköitelises „Kogutud teoste” sarjas. Sedavõrd autoriteetse autori ja tõlgete puhul on samuti hea tava kasutada olemasolevaid tõlkeid ning esimese tsitaadi juurde lisada vastav märkus. Siin on küll õiget kohta leida veidi keerulisem kui piiblis, ent mina olen toimetajana avastanud paar head internetiandmebaasi (nt http://www.kingjamesbibleonline.org), kus saab otsida üles õige koha ingliskeelses tekstis, mis lihtsustab oluliselt sama koha leidmist eestikeelsest tekstist.

    Olen mitu korda mõelnud, miks püütakse ise tõlkida. Kindlasti teevad tõlkijad seda nii teadmatusest kui ka soovist kiiremini ja hõlpsamini hakkama saada (tõlgete lappamine võtab kindlasti üksjagu palju aega). Peamiselt aga on see tingitud sellest, et tõlkeerialade õppekavad keskenduvad praktilistele ja erialatekstidele, ilukirjandust ning selle tõlkespetsiifikat puudutatakse üsna vähe ja siiski üsna teoreetiliselt. Praktilisi ainekursusi on kesiselt.

    Kindlasti oleks abi sellest, kui ülikoolide õppekavade koostajad teeksid rohkem koostööd kirjastuste, tõlkebüroode ja teistega, et välja selgitada turu tegelikud vajadused ning puudujäägid äsja lõpetanud tõlkijate teadmistes ja oskustes.

  • Keeleabi internetis

    Postitatud 29. okt 2009 anuvane 1 kommentaar

    Tekste luues läheb igaühel aeg-ajalt tarvis keeleabi, kuid sageli ei osata kusagilt otsida. Internetist leiab aga väga mugavaid tööriistu, mis kirjutajale appi tulevad. Allpool valik vahendeid, mida mina keeletoimetaja ja tõlkijana praktiliselt iga päev kasutan. Loodan, et sellest on abi ka teistele, kes soovivad eesti keelt õigesti kirjutada.


    Eesti õigekeelsussõnaraamat

    Kõige tähtsam link. ÕSi abil saab kontrollida õigekirja, käänamist ja sõnatähendusi. Kui te ei tea, kas osastavas on õige pere või peret, trükkige sõna pere sisse ja klikkide sinisele numbrile (7) sõna taga, et vaadata tüüpsõna käändeid. Hea nipp on veel see, et olete kindel näiteks sõna alguse õigekirjas, aga lõpus mitte, võite trükkida otsingusse nt prof* ja saate kõik sõnad, mis niimoodi algavad: profaan, professionaal, professor, proff jm.

    Mina kasutan õigekeelsussõnaraamatu tööversiooni, sest see on tavaliselt värskem. Aeg-ajalt tasub visata pilk ka ÕSi uutele sõnadele.


    Eesti keele seletav sõnaraamat

    Artikli avaldamise ajal oktoobris seda veel olemas ei olnud, aga nüüdseks on ka see interneti keeleabiliste nimekirja lisandunud. Ja kasutust leiab see vähemalt minul küll sagedaste. Kui ÕSist saab vastuse õigekirjaküsimustele ja vahel ka tähendusküsimustele, siis eesti keele seletavas sõnaraamatus on näidetena lahti kirjutatud kõik viisid, kuidas mingit sõna on õige kasutada. Kui tähendusest ainuüksi on vähe ja küsimus jääb vastuseta, EKSS tavaliselt aitab. Nt sõnad käsitlema, käsitsema ja käsitama on EKSSis rohkete näidetega seletatud, ÕSi näidetest võib vahe mõistmiseks nappida.


    Sünonüümid ja antonüümid

    Sünonüümid on sarnase tähendusega sõnad ja antonüümid vastandsõnad. Keeletoimetajal on tihti vaja leida sünonüüme, et vältida sõnakordusi või muuta veidi tähendust. Hea tööriist selleks on kas viidatud tesaurus või sünonüümisõnastik. Tesaurus on eriti hea veel sellisteks puhkudeks, kus sõna on keele otsas, aga vot välja öelda lihtsalt ei saa ja kõik – tesaurusest võib abi olla.


    Eesti keele käsiraamat

    Mõnikord on vaja meelde tuletada suure ja väikese algustähe reegleid, komareegleid, kokku- ja lahkukirjutamist jms või tekib küsimusi sõnamoodustuse kohta. Kui keeleterminid teile päris võõrad pole, tasub abi otsida „Eesti keele käsiraamatu” netiversioonist. See ei ole küll väga mugav kasutada, kuid vähemalt mina saan sealt tihtipeale abi. Lingi avanedes näete küll kirja, et lehekülge ei leitud (miskipärast on see „kala” seal juba aastaid), kuid ärge laske end sellest häirida ja otsige vasakult menüüst end huvitav teema.


    Keelenõuanne

    Kui nimetatud tööriistadest ei piisa, võite nõu küsida keelenõuande telefonilt 631 3731 või meili teel. Enne seda aga proovige teha otsing keelenõuvakas. Sinna talletatakse kõik keelenõuande telefonile laekunud küsimused ja vastused. Tihtipeale on teid huvitava sõna kohta keegi juba küsinud ning vastus seal olemas.


    Kohanimeandmebaasid

    Kui probleeme on Eesti või välismaa kohanimede õigekirjaga, tasub teha otsing kohanimeandmebaasi. Tänapäeva soovitatakse kohanimesid kirjutades lähtuda nende originaalkujust, seda aga on alati kaval üle kontrollida, et kõik erilisemad tähed õigesti kirjutada. Kas teadsite, et õiged kirjakujud on Venezia, São Paulo, Sŏul, Jūrmala ja Côte d’Ivoire?


    Eesti-Inglise sõnastik

    Eelistan tavaliselt just viidatud Animato sõnastikku, aga väga head on ka EKI sõnastik ja Aare sõnastik.
    Sageli läheb vaja ka terminibaasi ESTERM.
    Euroopa Liidu dokumentidega tegelejad leiavad abi EKI eurokeelehoolde lehelt.


    Taimed, linnud, loomad

    Raamatuid tõlkides on sageli tarvis ka taimenimetusi, linnunimetusi ja loomanimetusi tõlkida. Need andmebaasid annavad eestikeelsele nimetusele ladinakeelse vaste, mille abil leiab Wikipediast või mujalt netist tavaliselt ingliskeelse vaste. Kahjuks on linnunimetustes olemas ainult Eestis elutsevad linnud.


    Veel sõnastikke ja andmebaase leiate Keeleveebist.

    [Täiendatud 2. veebruar 2010]

  • Kõige toredam on hea meeskond

    Postitatud 26. okt 2009 anuvane 1 kommentaar

    Mehest kui asesõnast rääkivas postituses oli paar tsitaati seebiromaanist, mille täna küljendusse saatsime. Kuna külgede lugemise ja trükkisaatmise aeg on veel kaugel, jääb pealkiri endiselt reetmata, aga see pole ka oluline. Eriline on see hoopis muudel põhjustel: esiteks seetõttu, et on kolmas puhtalt Keeletoimetuses valminud raamat, ja teiseks seetõttu, et on esimene Anu Rooseniidu tõlgitud raamat.

    Tegelikult lasime siin blogis ühe väga olulise tähtsündmuse mööda – nimelt esimese raamatu, mis valmis täielikult Keeletoimetuse tõlkija-toimetaja ühistööna. Võtmesõnaks on siin just “Keeletoimetuse”, sest enne seda on Anu Vane tõlgitud ja Anu Rooseniidu toimetatud raamatuid trükki jõudnud tervelt neli, kuid “Mehed voodis” oli esimene, mis valmis Keeletoimetuse ajal. Kohe-kohe läheb trükki teine meie ühistööna valminud raamat (sellest lähemalt järgmisel nädalal) ja kõnealune seebiraamat on siis kolmas. Seekord aga on tõlkija  ja toimetaja kohad vahetanud.

    Anu Rooseniit kirjutab oma esimesest tõlkijakogemusest peagi ka ise. Mina aga tahan hoopis jagada, kui hea on töötada koos inimesega, kes on kiire taibuga, mõistab su tööd ja oskab kaasa rääkida! Kui ise tõlkima hakkasin, oli Anu R. ainus, kellele julgesin oma tõlke usaldada. Olen piisavalt näinud “toimetajaid”, kes ei oska paljudele vigadele tähelepanu pöörata, ei võta oma tööd tõsiselt ja jätavad paljud konarused teksti alles. Kuidagi ei tahtnud oma tõlget saatuse hoolde jätta ja riskida, et ta mõne sellise kätte sattub – mis siis, et tegu oli lihtsa seebiromaaniga. Igal juhul ei pidanud ma kahetsema ning ka kõik järgmised tõlked on mul õnnestunud Anu R.-ile anda. Ja tundub, et ka temal pole selle vastu midagi.

    Seetõttu on vist ka üsna loogiline, et kui Anu R. otsustas tõlkijana kätt proovida, palus ka tema minul enda raamatut toimetada. Ühelt poolt on hea sõbra kirjutatud teksti toimetada tõeline piin, sest väga paljud asjad keeles on tunnetuse küsimus. On teatud teemad, mille suhtes oleme Anu R.-iga eri seisukohtadel, ja koos töötades tuleb neis kompromisse teha või oma soovist taganeda. Teisalt aga, kuna mõlemad teavad, et õiget ja valet lahendust sellistel puhkudel ei ole, ei tekita need erimeelsused probleeme ja lahenevad kiiresti. Pealegi on koos ühe teksti kallal töötades võimalik jõuda parema tulemuseni kui kumbki omaette nokitsedes, sest kaks pead on tõesti kaks pead. Tema tõlgib, mina teen oma ettepanekud, tema jälle enda omad ja koos arutades sünnib parim lahendus.

    Sünergia on väga peen sõna ja seda kasutatakse palju, aga just täna tekstile viimast lihvi andes ja paari kohta arutades tundsin, mida see päriselt tähendab: tervik ületab osade summa. Just selline hea meeskond peabki olema ja see on üks paganama tore asi.