Kas märkad vigu?

Surfad netis, otsid uudiseid, loed blogisid, tutvud mõne ettevõttega. Kas märkad kirjavigu veebilehtedel?

 Loading ...

Tere, Kertu!

E-post on kiri nagu iga teinegi ja seega tuleks ka e-kirju kirjavahemärgistades lähtuda samadest põhimõtetest nagu tavakirjades. Et minu postkasti saabunud kirju vaadates need kuigi hästi teada ei ole, olgu kriitilised kohad siin üle korratud.

• Kõige rohkem, tõesti massiliselt eksitakse reegli vastu, et kirja pöördumises või pealkirjas eraldatakse üte komaga.
  Tere, Kertu!
  
• Kirja alustades võib pöördumislause lõppu panna hüüumärgi. Kui see tundub liiga ülevoolav, võib pöördumise vormistada nagu pealkirja ehk lõpumärgita.
  Armas Kertu
  Tahan Sulle öelda …
  
• Kui väga-väga tahate pöördumise järel siiski koma kasutada, võite seda teha, kui kirja algus on pöördumisega ühte lausesse seotud. Sel juhul algab kiri väikese tähega (sest lause jätkub).
  Kertu,
  mis kell Sa täna lõpetad?
  
• Kirja lõpus, kuhu tavaliselt kirjutatakse soovid või tervitused, sõnad lugupidamisega või tänades, koma ei panda.
  Tervitades
  Kertu Gerbera
• Kirja lõpus võib kasutada hüüumärki.
  Soovin head paranemist!
  Kertu Gerbera
• Veel eksitakse sageli aega ja aadressi kirjutades. Kui on koos nädalapäev ja kuupäev, eraldatakse need komaga.
  Esmaspäeval, 23. novembril
  
• Kui aadress on kohakäändes, siis koma ei ole, kuid kui aadressi osad on ühel real ja nimetavas käändes, siis pannakse koma.
  Tallinnas Videviku tänavas / Tallinn, Videviku 38
  
• Sõnad sina ja teie on sobilik suure tähega kirjutada vaid siis, kui kirja adressaadiks on konkreetne isik. Kui kiri on mõeldud laiemale saajaskonnale, näiteks saadate laiali reklaampostitust, ei ole suur algustäht kohane.

80 aastat keeletoimetaja ametit

Mõne päeva pärast saab 80aastaseks keeletoimetaja elukutse. Sel puhul peeti Tallinna Ülikoolis täna, 19. novembril Emakeele Seltsi kõnekoosolek “80 aastat keeletoimetajaid”.

Heido Ots rääkis ettekandes “Misasja nad seal toimetavad?” (keele)toimetaja mõiste kujunemisest ning sellest, milline roll on keeletoimetajal 80 aasta jooksul olnud, kuidas mõisted ning tööülesanded on muutunud jms.

Reili Argus andis ülevaate keeletoimetajate õpetamisest Tallinna Ülikoolis: milliste erialade ainekavades vastavaid aineid ja õppimisvõimalusi on, mida ja kuidas õpitakse. Lähemalt rääkis ta keeletoimetaja magistriõppest, sellel erialal õppijatest ja lõpetanutest.

Viimasena saime sõna meie. Anu Vane rääkis Keeletoimetus OÜst, meie klientidest ja nende vajadustest, peatudes pikemalt SEO-tekstidel, internetiturundusel ning internetitekstide toimetamisel kui ühel keeletoimetaja (tuleviku)ülesandel.

Mina andsin lühiülevaate sellest, kuidas (interneti)tekstide toimetamatus mõjutab laste ja noorte keelekasutust, tegin kokkuvõtte tööst noorte autoritega ning  keeletoimetaja ja õpetaja töö seotusest.

Muljed olid tõeliselt positiivsed ning aeg suisa lendas. Küsimusi ning arutelusid jätkus kõikide teemade juurde. Oli tõeliselt meeldiv viibida nii autoriteetses seltskonnas.

Palju õnne, keeletoimetajad!

Eesti keel internetis

Mida kauem ma seda tööd teen, seda rohkem mulle tundub, et hea keeletoimetaja on ütlemata raske olla. Keeles ja reeglites on tohutult peensusi, mida kõike peab teadma ja märkama, ning keel on alatises muutumises, mistõttu neid peensusi järjest lisandub. Selle juures oleks ütlemata suureks abiks, kui kogu keeleuuendusi ja reeglimuutusi puudutav info oleks mugavalt kättesaadav. Veidi aega tagasi kirjutasin, et valminud on ÕS iPhone’ile, ja nentisin, et ei ole see eesti keel ajast maha jäänud midagi. Alles eelmises postituses viitasin keeleabi allikatele internetis, mida leidub samuti rohkesti. Probleem on aga selles, et need allikad on killustunud ja internetti mööda laiali. Ei ole ühtki keskset kohta, kuhu kogu info kokku koonduks.

Seda eesmärki peaksid täitma Eesti Keele Instituudi ja Emakeele Seltsi koduleheküljed, kuid sealgi on info mööda lehti laiali paisatud. Kui tahad end uute mõtetega kursis hoida, pead otsima, tükike siit, tükike sealt. Omaette teema on lehtede välimus, olematu kasutajamugavus ja puuduv dünaamika. Kui ei teaks, kust otsida, on väga raske küsimustele vastuseid saada. Kõik on justkui olemas – meili teel keelenõu, keelenõutelefon, keelenõuvakk jms –, kuid küsimus on vormistuses, leitavuses ja kasutusmugavuses.  Idee poolest on olemas ka keelenõuande foorum, aga sinna lisandub uus teema vast kord kvartalis, nii et oma funktsiooni vestlusringina see tegelikult ei täida.

Pelk kriitika ei vii muidugi kuhugi, tuleb pakkuda lahendusi. Mulle tundub, et eesti keelel oleks vaja üht head turundajat. Keelenõu otsiv inimene sattub guugeldades õnneks kohe õigesse kohta, see on juba suur pluss. Kuid kodulehtede välimust ja lahendust tuleks kindlasti kaasajastada. EKI avaleht on justkui moodsama kestaga, aga keelenõu otsides sattume ikka justkui ajas viisteist aastat tagasi, EKSi kodulehest rääkimata. Sisu sellest ei muutu, tõsi. Kuid kui tahame, et eesti keel tõeliselt ajaga kaasas käiks, võiks mõelda nüüdisaegsematele lahendustele. Öelda, et noored praktiliselt elavad internetis, mõjub peaaegu klišeena. Eesti keel ei tohiks neist maha jääda.

Esimene asi, mis mind ennast tõesti rõõmustaks, oleks keeleuuenduste (ka näiteks keelenõuvaka lisanduste) koondumine ühte kindlasse kohta, kus need automaatselt muutuksid ja info püsiks värske. Samuti võiks olla võimalus info reegli- või eelistuse muudatustest jõuda minuni e-posti teel, kui olen selleks soovi avaldanud. Kolmandaks võiks  olla võimalik keelenõu küsida ka Skype’i ja MSNi teel. Neljandaks võiksid EKI ja EKS vähemalt internetis jõud ühendada. Raha on kõigil vähe ning nii avaneks sarnaste eesmärkidega organisatsioonidel kokkuhoiu võimalus. Ehk on lugejal lisada veel häid mõtteid või lahendusi.

SEO-toimetaja

Augusti lõpul toimunud internetiturunduse laagris sattusin lõunalauas kuulma, kuidas kaks internetiturunduse vastu huvi tundvat meest arutasid, kes küll jõuab neid tekste nii palju koostada, kui heaks turunduseks vaja. Mure seisnes selles, et esiteks ei suuda muu töö kõrvalt iial teemasid välja mõelda, teiseks oska nad nii hästi kirjutada ja kolmandaks kardavad kirjavigu. Nad arvasid, et küll oleks tore, kui keegi need tekstid valmis teeks või pärast üle vaataks ja kontrolliks, kas on ikka kasutatud kõiki õigeid märksõnu, neid vajalikul määral rõhutatud ja tekst on ka keeleliselt ja sisuliselt korrektne, loogiline ning esinduslik. Just see võikski olla SEO-toimetaja töö.

Selle ametinimetuse väljamõtlemise au ei kuulu sugugi mulle, vaid neile meestele seal lõunalauas ning tegelikult on mujal maailmas analoogne töökoht ka täiesti olemas – SEO-copywriter nimelt, kes taolisi tekste kirjutab. Ja mida enam ka Eestis internetiturundusele tähelepanu pöörama hakatakse, seda enam tuntakse vajadust kodanike järele, kes oskaksid luua ja toimetada tekste, mis oleksid esiteks sisult huvitavad ja pakuksid lugejatele mingit olulist väärtust, aga teiseks vastaksid ka SEO reeglitele ning tuleksid ettevõttele turunduse aspektist kasuks.

Mulle kui keeletoimetajale ning otsast ka internetiturundust nuusutanule pakub selline perspektiiv aga väga suurt huvi. Kui töötasin kirjastuses keeletoimetajana, küsisid tuttavad tihti, kas see töö igav ei ole – iga päev üks ja sama. Mina naersin, et kus ta siis üks ja sama on – tekst on ju iga päev erinev. Teate, nagu sel mehel, kes postkontoris markidele templeid lööb – kuupäev on iga päev erinev. Kui turundusse tööle läksin ja internetiturunduse kohta järjest enam lugema hakkasin, tundus mulle, et olen leidnud maailma kõige põnevama teema. Esiteks on see uus ja Eestis üsna tundmatu, teiseks nõuab üsna sarnaseid oskuseid ja kogemusi, mis mul toimetaja-ajakirjanikuna juba on, ning kolmandaks pakuti selle töö eest võrdlemisi korralikku töötasu:-)

Nüüd tundub mulle, et olen leidnud ka niši, kuidas need kaks teemat kokku siduda – ühelt poolt kirjutamine ja toimetamine, mis on mu põhieriala, ja teisalt (interneti)turundus, mis on lihtsalt väga huvitav. Tundub, et mida aeg edasi, seda enam kaalukauss nende kahe vahel interneti kasuks kaldub, seda nii minu isikut silmas pidades kui ka keeletoimetaja tööd üldiselt. Kui eelmises postituses internetiajastu keeletoimetajast rääkisin, pidasin silmas vaid uudisteportaale jms, aga samas võiks keeletoimetaja ametist aegamööda kasvada ka SEO-toimetaja amet, kus peale õigekeelsuse peaks silmas pidama ka internetitekstide koostamise spetsiifikat (nagu praegu nt ajakirjandustekstide oma). Mis ongi põhjus, miks kirjutan sellest Keeletoimetuse blogis: vast saab mõni keeletoimetaja siit veel inspiratsiooni.