SEO-toimetaja

Augusti lõpul toimunud internetiturunduse laagris sattusin lõunalauas kuulma, kuidas kaks internetiturunduse vastu huvi tundvat meest arutasid, kes küll jõuab neid tekste nii palju koostada, kui heaks turunduseks vaja. Mure seisnes selles, et esiteks ei suuda muu töö kõrvalt iial teemasid välja mõelda, teiseks oska nad nii hästi kirjutada ja kolmandaks kardavad kirjavigu. Nad arvasid, et küll oleks tore, kui keegi need tekstid valmis teeks või pärast üle vaataks ja kontrolliks, kas on ikka kasutatud kõiki õigeid märksõnu, neid vajalikul määral rõhutatud ja tekst on ka keeleliselt ja sisuliselt korrektne, loogiline ning esinduslik. Just see võikski olla SEO-toimetaja töö.

Selle ametinimetuse väljamõtlemise au ei kuulu sugugi mulle, vaid neile meestele seal lõunalauas ning tegelikult on mujal maailmas analoogne töökoht ka täiesti olemas – SEO-copywriter nimelt, kes taolisi tekste kirjutab. Ja mida enam ka Eestis internetiturundusele tähelepanu pöörama hakatakse, seda enam tuntakse vajadust kodanike järele, kes oskaksid luua ja toimetada tekste, mis oleksid esiteks sisult huvitavad ja pakuksid lugejatele mingit olulist väärtust, aga teiseks vastaksid ka SEO reeglitele ning tuleksid ettevõttele turunduse aspektist kasuks.

Mulle kui keeletoimetajale ning otsast ka internetiturundust nuusutanule pakub selline perspektiiv aga väga suurt huvi. Kui töötasin kirjastuses keeletoimetajana, küsisid tuttavad tihti, kas see töö igav ei ole – iga päev üks ja sama. Mina naersin, et kus ta siis üks ja sama on – tekst on ju iga päev erinev. Teate, nagu sel mehel, kes postkontoris markidele templeid lööb – kuupäev on iga päev erinev. Kui turundusse tööle läksin ja internetiturunduse kohta järjest enam lugema hakkasin, tundus mulle, et olen leidnud maailma kõige põnevama teema. Esiteks on see uus ja Eestis üsna tundmatu, teiseks nõuab üsna sarnaseid oskuseid ja kogemusi, mis mul toimetaja-ajakirjanikuna juba on, ning kolmandaks pakuti selle töö eest võrdlemisi korralikku töötasu:-)

Nüüd tundub mulle, et olen leidnud ka niši, kuidas need kaks teemat kokku siduda – ühelt poolt kirjutamine ja toimetamine, mis on mu põhieriala, ja teisalt (interneti)turundus, mis on lihtsalt väga huvitav. Tundub, et mida aeg edasi, seda enam kaalukauss nende kahe vahel interneti kasuks kaldub, seda nii minu isikut silmas pidades kui ka keeletoimetaja tööd üldiselt. Kui eelmises postituses internetiajastu keeletoimetajast rääkisin, pidasin silmas vaid uudisteportaale jms, aga samas võiks keeletoimetaja ametist aegamööda kasvada ka SEO-toimetaja amet, kus peale õigekeelsuse peaks silmas pidama ka internetitekstide koostamise spetsiifikat (nagu praegu nt ajakirjandustekstide oma). Mis ongi põhjus, miks kirjutan sellest Keeletoimetuse blogis: vast saab mõni keeletoimetaja siit veel inspiratsiooni.

Koduleht ja veebisait

Kirjanduse ja keele ajaveebist leidsin täna postituse, mis püüab seletada sõnade „veebisait” ja „koduleht” vahet. Asja piltlikustamiseks kasutatakse võrdlust linnatänavatega, selgituse on kirjutanud „E-teatmiku” autor Heikki Vallaste.

„Tavaelus ollakse harjunud mõtlema, et aadressid on ainult majadel, kuid tegelikult on aadressid ka tühjadel kruntidel, kus (veel) maju ei ole. Internetis saab iga soovija endale hankida IP-aadressi, mis vastab mingis konkreetses veebiserveris (Internetiga ühendatud arvutis) paiknevale „veebikrundile” ehk veebisaidile. /…/ Nii nagu igas majas on teatud arv kortereid, on ka igal veebisaidil mingi arv veebilehti. Nagu igal korteril on oma number, on ka igal veebilehel oma aadress ehk URL, mille järgi seda on võimalik üles leida. Kui nüüd veebikasutaja läheb mingile IP-aadressile, siis avaneb talle kõigepealt sellel aadressil asuva veebisaidi esileht, kust saab hõlpsasti liikuda sama saidi teistele lehtedele. Inglise keeles on kombeks nimetada seda esilehte home page või lühemalt home, mistõttu ka teistes keeltes on hakatud veebisaidi esilehte kutsuma koduleheks (nt soome k. kotisivu).” Loe edasi »

Kas Internet või internet?

Eelmise blogipostitusega seoses meenus mulle täna, et ÕS soovitab endiselt kirjutada „Internet“ suure algustähega, kuna Internet on suurima arvutivõrgu nimi. Samas märksõnapäring ÕSis ei anna sõnale „internet“ ühtki muud vastet peale tollesama Interneti. Ehk on tulnud aeg sellest soovitusest loobuda? Loe edasi »

Internetiajastu keeletoimetaja?

Keeletoimetajana vaevab mind juba pikemat aega üks mõte. Nimelt olen veidi mures meie ajakirjanduse pärast. Ma ei pea silmas Postimeest, Päevalehte ega Õhtulehtegi, vaid pigem kisub kulm kipra nende internetiväljaandeid lugedes. Kui enesest vähegi lugupidava paberajalehe ja -ajakirja puhul on keeletoimetaja olemasolu enamasti iseenesestmõistetav, siis internetis vohavad kirjavead nagu malts sõnnikuhunnikus. Loe edasi »