Turundus vs keel: sügavalt isiklik mõtteavaldus

Keeletoimetuse blogi on viimasel ajal nii vaikne seetõttu, et olen nüüd juba mõnda aega põhikohaga töötanud ühe Eestis hästi tuntud ettevõtte turundusosakonnas. Kuigi mu ametinimetuses on sees ka sõna “keeletoimetaja”, tajun ma praegu teravamalt kui iial varem, et keeleinimese ja turundusinimese seisukohad on tihti täiesti vastandlikud. Minu jaoks tekitab see aeg-ajalt päris teravaid sisekonflikte.

Esiteks aga turunduse ja keele sarnane külg. Turundus on pakendamise kunst: oskus öelda asju nii, et need tunduksid teistele õiged ja ihaldusväärsed. Oskus edastada sõnumit nii, et see päriselt puudutaks sihtgruppi ja oleks üheselt mõistetav (või just taotluslikult mitmeti mõistetav, mis on hoopis omaette vahend). Siin ma tunnen, et keeletaust aitab turunduses väga palju kaasa. Sõna valdamine ja semantika tajumine aitab sõnumeid täpsemalt pakendada, keeletoimetamise kogemus aitab teksti üleliigsest puhastada ja mõtet kontsentreerida.

Vigadeta kirjutamine, mis minu meelest peaks olema enesestmõistetav igale turundusinimesele (ja mis mõne turundusinimese mõttes on viiendajärgulise tähtsusega, nagu tean), peaks olema iga firma avalikkusele suunatud suhtluses elementaarne. Minu meelest pole vahet, kas kirjutada (või “rääkida inimestega”) sotsiaalmeedias või ettevõtte aastaraamatus või pressiteates. Rumalaid vigu teha ei tohiks. Muidugi tuleb rääkida sihtgrupiga nende enda keeles – mul pole midagi smailide või lühendite vms vastu sotsiaalmeedias –, aga “kasvõi” kirjutatakse igal pool tegelikult lahku, “supper hea” on igal pool valesti ja neli hüüumärki järjest lihtsalt väga halb stiil. Tõenäoliselt seetõttu olen ma oma väljendustes veidi vaoshoitum, kui “päristurundaja” ehk peaks. Aga ma pole kindel, kas see ikka on päriselt halb.

Vigadest veel. Mõnikord on turunduses kasulik vigadega kirjutada. Üks asi, mis sunnib tihti meelega vigaselt kirjutama, on SEO. Google ei tee eesti keele puhul vahet, kas keeleliselt õige on “bikiini depilatsioon” või “bikiinidepilatsioon”. Kui sa tahad optimeerida oma lehte nii, et see tuleks välja bikiinidepilatsiooniteemalistes otsingutes, on sul targem kirjutada need sõnad igal pool lahku – lihtsalt seepärast, et suurem osa inimesi kirjutab neid lahku. Mis siis, et see on vale.

Veel üks moment. Igas valdkonnas on levinud mingid terminid ja väljendid, mida kõik kasutavad. Keeleliselt ei pruugi need olla soositumad. Näiteks kruiisidest kõneldes eelistab ÕS sõna “ristlus”. Aga ma ei saa panna sooduspakkumise pealkirjaks “Põnevad ristlused Kariibi merel”. Keegi ei saaks sellest aru. “Põnevatest kruiisidest” saavad kõik hetkega aru. Turundajana pean lähtuma viimasest, keeleinimesena esimesest.  Samamoodi sõna “reisipakett”. Kõik teavad, kõik saavad aru, ühtki error‘it see kellegi tajus ei tekita. Seevastu ÕSi soovitatud “valmisreis” ja turismiinimeste seas levinud “pakettreis” on vähem tavalised, seega turunduse mõttes halvemad. Ja kui ma kirjutaks reisiprogrammi kirjeldusse “õhtuse show-programmi” asemel “õhtune sõuprogramm”, kukuksid kõik toolilt maha:-)

See ei ole muidugi ainult turunduse ja keele vastasseis, vaid pigem näitab üldisemalt, kuidas kirjakeelel on mõnikord raske ajaga kaasa tulla. Mingi hulk inimesi peab mind puritaaniks ja keelenatsiks (see viimane on päriselt kohatud väljend, õnneks mitte otse minu pihta),  et ma selliseid asju tähele panen ja see minus mingeid tundeid tekitab. Teine hulk inimesi (keeletoimetajaid, õpetajaid) peab mind ketseriks, et ma eelmise lõigu smailiga lõpetasin ja seda üldse smailiks, mitte emotikoniks nimetan. Püüan leida kahe poole, soovitusliku kirjakeele ja rahvakeele vahel oma isiklikku tasakaalu ja tunnetust, mis tunduks ühtmoodi mõnus nii turundust kui keelt silmas pidades. Vahel on see päris raske.

Eesti keele seletav sõnaraamat veebis

Alustame uut aastat hea uudisega: nimelt on eesti keele seletav sõnaraamat nüüd saadaval ka veebis. Kuueköitelisest paberversioonist sõna otsida on netipõlvkonnale ilmselgelt vaevarikas töö, nüüd on see aga tehtud lihtsamast lihtsamaks. EKI koduleht kirjutab järgmist.

Veebiversioonis saab sõnu otsida eri väljade kaupa, aga ka kogu sõnaraamatust. Kasutajad saavad veebilehe kaudu saata toimetusele oma arvamusi ja ettepanekuid, samuti katsetada oma nutikust sõna äraarvamise mängus. Seletava sõnaraamatu veebiversiooni juurde pääseb kõige hõlpsamini Eesti Keele Instituudi kodulehelt.

Seletav sõnaraamat sisaldab ligi 150 000 märksõna. Sõnaraamatus kirjeldatakse nii üld- kui ka oskussõnade tähendusi ning tuuakse palju kasutusnäiteid. Võrreldes 26 vihikuna ilmunud 1. trükiga (1988-2007) on lisatud üle 4000 uuemal ajal kasutusele tulnud märksõna ja palju uusi tähendusi. Sõnaraamatus on 50 000 autoritsitaati, 4000 fraseologismi ja 1500 vanasõna.

Aitäh kõigile selle asendamatu abimehe loojatele!

Kas märkad vigu?

Surfad netis, otsid uudiseid, loed blogisid, tutvud mõne ettevõttega. Kas märkad kirjavigu veebilehtedel?

 Loading ...

80 aastat keeletoimetaja ametit

Mõne päeva pärast saab 80aastaseks keeletoimetaja elukutse. Sel puhul peeti Tallinna Ülikoolis täna, 19. novembril Emakeele Seltsi kõnekoosolek “80 aastat keeletoimetajaid”.

Heido Ots rääkis ettekandes “Misasja nad seal toimetavad?” (keele)toimetaja mõiste kujunemisest ning sellest, milline roll on keeletoimetajal 80 aasta jooksul olnud, kuidas mõisted ning tööülesanded on muutunud jms.

Reili Argus andis ülevaate keeletoimetajate õpetamisest Tallinna Ülikoolis: milliste erialade ainekavades vastavaid aineid ja õppimisvõimalusi on, mida ja kuidas õpitakse. Lähemalt rääkis ta keeletoimetaja magistriõppest, sellel erialal õppijatest ja lõpetanutest.

Viimasena saime sõna meie. Anu Vane rääkis Keeletoimetus OÜst, meie klientidest ja nende vajadustest, peatudes pikemalt SEO-tekstidel, internetiturundusel ning internetitekstide toimetamisel kui ühel keeletoimetaja (tuleviku)ülesandel.

Mina andsin lühiülevaate sellest, kuidas (interneti)tekstide toimetamatus mõjutab laste ja noorte keelekasutust, tegin kokkuvõtte tööst noorte autoritega ning  keeletoimetaja ja õpetaja töö seotusest.

Muljed olid tõeliselt positiivsed ning aeg suisa lendas. Küsimusi ning arutelusid jätkus kõikide teemade juurde. Oli tõeliselt meeldiv viibida nii autoriteetses seltskonnas.

Palju õnne, keeletoimetajad!

Eesti keel internetis

Mida kauem ma seda tööd teen, seda rohkem mulle tundub, et hea keeletoimetaja on ütlemata raske olla. Keeles ja reeglites on tohutult peensusi, mida kõike peab teadma ja märkama, ning keel on alatises muutumises, mistõttu neid peensusi järjest lisandub. Selle juures oleks ütlemata suureks abiks, kui kogu keeleuuendusi ja reeglimuutusi puudutav info oleks mugavalt kättesaadav. Veidi aega tagasi kirjutasin, et valminud on ÕS iPhone’ile, ja nentisin, et ei ole see eesti keel ajast maha jäänud midagi. Alles eelmises postituses viitasin keeleabi allikatele internetis, mida leidub samuti rohkesti. Probleem on aga selles, et need allikad on killustunud ja internetti mööda laiali. Ei ole ühtki keskset kohta, kuhu kogu info kokku koonduks.

Seda eesmärki peaksid täitma Eesti Keele Instituudi ja Emakeele Seltsi koduleheküljed, kuid sealgi on info mööda lehti laiali paisatud. Kui tahad end uute mõtetega kursis hoida, pead otsima, tükike siit, tükike sealt. Omaette teema on lehtede välimus, olematu kasutajamugavus ja puuduv dünaamika. Kui ei teaks, kust otsida, on väga raske küsimustele vastuseid saada. Kõik on justkui olemas – meili teel keelenõu, keelenõutelefon, keelenõuvakk jms –, kuid küsimus on vormistuses, leitavuses ja kasutusmugavuses.  Idee poolest on olemas ka keelenõuande foorum, aga sinna lisandub uus teema vast kord kvartalis, nii et oma funktsiooni vestlusringina see tegelikult ei täida.

Pelk kriitika ei vii muidugi kuhugi, tuleb pakkuda lahendusi. Mulle tundub, et eesti keelel oleks vaja üht head turundajat. Keelenõu otsiv inimene sattub guugeldades õnneks kohe õigesse kohta, see on juba suur pluss. Kuid kodulehtede välimust ja lahendust tuleks kindlasti kaasajastada. EKI avaleht on justkui moodsama kestaga, aga keelenõu otsides sattume ikka justkui ajas viisteist aastat tagasi, EKSi kodulehest rääkimata. Sisu sellest ei muutu, tõsi. Kuid kui tahame, et eesti keel tõeliselt ajaga kaasas käiks, võiks mõelda nüüdisaegsematele lahendustele. Öelda, et noored praktiliselt elavad internetis, mõjub peaaegu klišeena. Eesti keel ei tohiks neist maha jääda.

Esimene asi, mis mind ennast tõesti rõõmustaks, oleks keeleuuenduste (ka näiteks keelenõuvaka lisanduste) koondumine ühte kindlasse kohta, kus need automaatselt muutuksid ja info püsiks värske. Samuti võiks olla võimalus info reegli- või eelistuse muudatustest jõuda minuni e-posti teel, kui olen selleks soovi avaldanud. Kolmandaks võiks  olla võimalik keelenõu küsida ka Skype’i ja MSNi teel. Neljandaks võiksid EKI ja EKS vähemalt internetis jõud ühendada. Raha on kõigil vähe ning nii avaneks sarnaste eesmärkidega organisatsioonidel kokkuhoiu võimalus. Ehk on lugejal lisada veel häid mõtteid või lahendusi.