Seminar “Kuidas internetiturundus tööle panna”

Kolmapäeval, 24. augustil kõnelesin ma Estraveli esindajana Äripäeva korraldatud seminaril “Kuidas internetiturundus tööle panna?” sellest, kuidas oskuslikult veebiteksti kirjutada ja kuidas veebitekst enda kasuks tööle panna.

Ettekanne keskendus sellele, milline on hea veebitekst ja milline on veebis kirjutamise eripära. Tõin mõned näpunäited kirjutamiseks ja kontrolliks ning rääkisin, mida veebis kirjutamisel silmas pidada.

Minu peamine mõte oli, et veebitekst peaks olema personaalsem ja kaasavam kui traditsiooniline turundustekst, sest veebikeskkonnas on suhtlus kahesuunaline. Teiseks rääkisin veidi teksti tajumisest: kuna veebi tegelikult ei loeta, vaid pigem skännitakse, siis kuidas esitada info nii, et pilguga kiirelt üle libistades oluline kohale jõuaks.

Suur oli mu rõõm, kui täna saabus kiri Äripäeva seminaride korraldajalt, kes ütles, et mu ettekanne osutus edukaks.  “Küsisime osalejatelt, kas nad jäid ettekandega “täiesti rahule”, “üldiselt rahule” või “ootasid enamat” ning selle põhjal siis arvutame keskmise protsendi. Saite 100 %, mis tähendab, et kõik osalejaid jäid teiega “täiesti rahule”, mis on suurepärane tulemus,” seisis kirjas. No mis võiks olla toredam:)

Turundusteksti, veebiteksti ja õigekeelsuse vahekord on teema, mis mind ikka ja jälle intrigeerib. Seega mul on hea meel, kui mul õnnestus oma ettekandega pöörata veel mõne inimese tähelepanu sellele, kui palju saad sa teksti oskuslikult kasutades ära teha. Kui soovid ka ettekandele pilku heita, leiad selle Äripäeva seminari veebist.

Keeletoimetamine või puhtakskirjutamine?

Viimasel ajal on sagenenud telefonikõned, kus tuntakse huvi teenuse vastu, millele ma mõttes olen andnud nimeks “puhtakskirjutamine”. Tavaliselt on helistajal olemas tekst, mille ta on siis kas ise tõlkinud või kokku kirjutanud, aga mis ei kannata (tema meelest, mõnikord ka objektiivselt) avalikustamist või levitamist. Ja abi vajab ta selles, et teha see tekst söödavamaks, veenvamaks, ladusamaks, loogilisemaks ehk kokkuvõttes avaldamiskõlbulikuks.

Küsite, mis vahe on sel juhul toimetamisel ja puhtakskirjutamisel? Enda jaoks olen ma piiri tõmmanud ajakulu järgi. Toimetamine eeldab minu arvates, et tekst on põhimõtteliselt arusaadav ja kardinaalset ümbersõnastamist ei vaja. Kui väga puust ja punaselt öelda, siis võib paarikümnest sõnast kümme rahuga puutumata jätta ning tulemus on hea ja ilus. Puhtakskirjutamine aga tähendab, et paarikümnest sõnast muutmata jääb võib-olla viis, muu on ühel või teisel viisil vaja paremini sõnastada, käänet muuta, ümber tõsta või hoopis välja visata. Ja tavaliselt vajab ka mõte üldiselt täpsustamist ja teksti kogu ülesehitus selgemat loogikat.

Puhtakskirjutamine on väga intuitiivne töö. Tihtipeale on teksti tellijal olemas visioon, mida ta tekstiga saavutada tahab, ja minu roll on see visioon ellu viia, kasutades algteksti suunaandja ja vundamendina. Mõnikord õnnestub see paremini, mõnikord halvemini. Kõige keerulisem on see muidugi juhul, kui tellija ise ka väga täpselt ei tea, mida ta saavutada tahab. Näiteks kodulehetekste luues juhtub tihti, et tellija tahab oma kodulehele “ilusat juttu”, aga kui ma küsin, mis on see, mida ta lugejale ehk potentsiaalsele kliendile tahab öelda, ei oska ta vastata. Vot siis ma olen hädas!

Siit mõned tähelepanekud või soovitused neile, kes puhtakskirjutamise teenust vajavad.

1. Mõtle läbi, mis on sinu teksti eesmärk.
2. Mõtle läbi, kes on sinu teksti lugeja.
3. Tee selgeks, kus sinu tekst ilmub või avalikustatakse.
4. Ole valmis vastama toimetaja lisaküsimustele ning arvesta sellega, et hea tulemus sünnib ainult hea koostöö tulemusena.

PS Minu tähelepanekul on kõige paremad puhtakskirjutamise teenust vajavad kliendid vene rahvusest. Nende tekst on alati emotsionaalne ja haarav, mistõttu on mul lihtsam nende “mõtteid lugeda”:-)

SEO-toimetaja

Augusti lõpul toimunud internetiturunduse laagris sattusin lõunalauas kuulma, kuidas kaks internetiturunduse vastu huvi tundvat meest arutasid, kes küll jõuab neid tekste nii palju koostada, kui heaks turunduseks vaja. Mure seisnes selles, et esiteks ei suuda muu töö kõrvalt iial teemasid välja mõelda, teiseks oska nad nii hästi kirjutada ja kolmandaks kardavad kirjavigu. Nad arvasid, et küll oleks tore, kui keegi need tekstid valmis teeks või pärast üle vaataks ja kontrolliks, kas on ikka kasutatud kõiki õigeid märksõnu, neid vajalikul määral rõhutatud ja tekst on ka keeleliselt ja sisuliselt korrektne, loogiline ning esinduslik. Just see võikski olla SEO-toimetaja töö.

Selle ametinimetuse väljamõtlemise au ei kuulu sugugi mulle, vaid neile meestele seal lõunalauas ning tegelikult on mujal maailmas analoogne töökoht ka täiesti olemas – SEO-copywriter nimelt, kes taolisi tekste kirjutab. Ja mida enam ka Eestis internetiturundusele tähelepanu pöörama hakatakse, seda enam tuntakse vajadust kodanike järele, kes oskaksid luua ja toimetada tekste, mis oleksid esiteks sisult huvitavad ja pakuksid lugejatele mingit olulist väärtust, aga teiseks vastaksid ka SEO reeglitele ning tuleksid ettevõttele turunduse aspektist kasuks.

Mulle kui keeletoimetajale ning otsast ka internetiturundust nuusutanule pakub selline perspektiiv aga väga suurt huvi. Kui töötasin kirjastuses keeletoimetajana, küsisid tuttavad tihti, kas see töö igav ei ole – iga päev üks ja sama. Mina naersin, et kus ta siis üks ja sama on – tekst on ju iga päev erinev. Teate, nagu sel mehel, kes postkontoris markidele templeid lööb – kuupäev on iga päev erinev. Kui turundusse tööle läksin ja internetiturunduse kohta järjest enam lugema hakkasin, tundus mulle, et olen leidnud maailma kõige põnevama teema. Esiteks on see uus ja Eestis üsna tundmatu, teiseks nõuab üsna sarnaseid oskuseid ja kogemusi, mis mul toimetaja-ajakirjanikuna juba on, ning kolmandaks pakuti selle töö eest võrdlemisi korralikku töötasu:-)

Nüüd tundub mulle, et olen leidnud ka niši, kuidas need kaks teemat kokku siduda – ühelt poolt kirjutamine ja toimetamine, mis on mu põhieriala, ja teisalt (interneti)turundus, mis on lihtsalt väga huvitav. Tundub, et mida aeg edasi, seda enam kaalukauss nende kahe vahel interneti kasuks kaldub, seda nii minu isikut silmas pidades kui ka keeletoimetaja tööd üldiselt. Kui eelmises postituses internetiajastu keeletoimetajast rääkisin, pidasin silmas vaid uudisteportaale jms, aga samas võiks keeletoimetaja ametist aegamööda kasvada ka SEO-toimetaja amet, kus peale õigekeelsuse peaks silmas pidama ka internetitekstide koostamise spetsiifikat (nagu praegu nt ajakirjandustekstide oma). Mis ongi põhjus, miks kirjutan sellest Keeletoimetuse blogis: vast saab mõni keeletoimetaja siit veel inspiratsiooni.