Esiteks – ja Autolehe poisid, ajage nüüd kõrvat kikki – kiirushoidik, mis lisati tänavu 18. veebruaril. Ma ei ole sellega päriselt nõus, et õigeks vormiks on valitud just nimetaval käändel põhinev kuju. Mõelgem nüüd: autol on pidurivõimendi, roolilatt, pakiruumiluuk, klaasipuhastid, bensiinipaagikork… kõik omastavas käändes. Miks kiirusehoidik erand peaks olema? Oskab keegi seletada? Kõik kuus aastat autolehes parandasin jätkuvalt kõik muud variandid ikka kiirusehoidikuteks, lähtudes teiste “autovidinate” loogikast. Mul on päris hea meel, et ma enam Autolehte ei toimeta – mina jääksin endale kindlaks ja käituksin teisiti, kui targad on soovitanud. Kairi aga saab nüüd ise oma arvamuse kujundada.

Teine avastus on autoteemast hoopis kaugel, nimelt söögipoolist puudutav. Eesti keeles on tore tava tsitaatsõnad kenasti kõlapõhiselt ära eestindada, et tekkinud on sellised toredad sõnad nagu kannelloon, tortelliin, kabanoss ja suši. Kannelloon ja tortelliin on toredad, aga kabanossi kohta tekkis kiusatus küsida, kas keegi on kabanosse näinud ka väljaspool Statoili bensiinijaamu? Et lähed Selverisse ja ostad viinerite asemel kabanosse, näiteks? Ma ise pole peale sattunud, aga sõna on tore sellegipoolest. Ja suši – see on mu eriline lemmik. Kirjapildi järgi ootaks justkui midagi pisikest ja karvast, š-täht vist on lihtsalt selline susisev ja soe. Väga armas sõna, kas pole?!

Millised on teie lemmiksõnad?

Anu V.
http://keeletoimetus.ee