Kommentaarid See keeruline otsekõne kohta http://keeletoimetus.ee/blogi/see-keeruline-otsekone/ Fri, 02 Sep 2011 08:23:08 +0300 http://wordpress.org/?v=2.8.5 hourly 1 Kirjutas Aap Rand http://keeletoimetus.ee/blogi/see-keeruline-otsekone/comment-page-1/#comment-154 Aap Rand Tue, 09 Mar 2010 17:33:31 +0000 http://keeletoimetus.ee/blogi/?p=333#comment-154 /Ja lause keskel asuvat otsekõne pole ju iseenesest raske vormistada/ Kõnet. /Ja lause keskel asuvat otsekõne pole ju iseenesest raske vormistada/

Kõnet.

]]> Kirjutas anuvane http://keeletoimetus.ee/blogi/see-keeruline-otsekone/comment-page-1/#comment-151 anuvane Mon, 01 Mar 2010 14:13:14 +0000 http://keeletoimetus.ee/blogi/?p=333#comment-151 Tere, Kai! Olen tõesti näitelause valesti valinud. Suur aitäh tähelepanelikkuse eest, vahetasin selle välja! Olen otsekõne teemaga viimasel ajal nõrkemiseni maadelnud. Selliseid keerukaid lausetüüpe tuleb ette ilukirjanduses ja seda on viimasel ajal väga palju lugeda tulnud, seega reegleid üle kontrollides on mitu nüanssi küsimusi tekitanud. Küll mitte just see tüüp, vaid otsekõne keskel esineva otsekõne lõpumärkide teema nagu näitelauses Iiah haaras kaevuvändast kinni ja ütles: "Kui sa tahad, et ma su üles tõmban, väike Notsu, hüüa lihtsalt: "Üles!", ja kui sa tahad minna veel allapoole, hüüa: "Allapoole!"." Nimelt mulle ja väga paljudele keeletoimetajatele oli kuidagi iseenesestmõistetav, et kirjavahemärkide järjestus ses lauses peab olema nimelt selline: Allapoole!"" Keelenõu aga ütleb, et tarvis on !"." - mis kogu diskussiooni otsekõne teemal algataski. Seega kirjutasimegi sellise postituse, et kuulda-näha, mis teised otsekõne kirjavahemärkidest arvavad. Igal juhul on mul jätkuvalt hea meel lugeda, et blogil on tähelepanelikke lugejaid! Tervitustega Anu V. Tere, Kai!

Olen tõesti näitelause valesti valinud. Suur aitäh tähelepanelikkuse eest, vahetasin selle välja!

Olen otsekõne teemaga viimasel ajal nõrkemiseni maadelnud. Selliseid keerukaid lausetüüpe tuleb ette ilukirjanduses ja seda on viimasel ajal väga palju lugeda tulnud, seega reegleid üle kontrollides on mitu nüanssi küsimusi tekitanud. Küll mitte just see tüüp, vaid otsekõne keskel esineva otsekõne lõpumärkide teema nagu näitelauses Iiah haaras kaevuvändast kinni ja ütles: “Kui sa tahad, et ma su üles tõmban, väike Notsu, hüüa lihtsalt: “Üles!”, ja kui sa tahad minna veel allapoole, hüüa: “Allapoole!”.”

Nimelt mulle ja väga paljudele keeletoimetajatele oli kuidagi iseenesestmõistetav, et kirjavahemärkide järjestus ses lauses peab olema nimelt selline: Allapoole!”" Keelenõu aga ütleb, et tarvis on !”.” – mis kogu diskussiooni otsekõne teemal algataski. Seega kirjutasimegi sellise postituse, et kuulda-näha, mis teised otsekõne kirjavahemärkidest arvavad.

Igal juhul on mul jätkuvalt hea meel lugeda, et blogil on tähelepanelikke lugejaid!

Tervitustega
Anu V.

]]> Kirjutas Kai http://keeletoimetus.ee/blogi/see-keeruline-otsekone/comment-page-1/#comment-150 Kai Mon, 01 Mar 2010 12:54:58 +0000 http://keeletoimetus.ee/blogi/?p=333#comment-150 Tere! Reegel ütleb: Kui otsekõne on saatelause keskel, siis tema ette vahemärki [koolonit] ei panda. Teie näide: Hääl korstnas hüüdis “Ole hoiatatud!” ning paar väikest voodilinadega kaetud looma ronisid vaiba alt välja. Kas on ikka nii? Näites on otsekõne saatelause lõpus. Selle rindlause teist osalauset ei saa ju pidada saatelauseks. Nii et paneks ikka kooloni. Tere!
Reegel ütleb:
Kui otsekõne on saatelause keskel, siis tema ette vahemärki [koolonit] ei panda.
Teie näide: Hääl korstnas hüüdis “Ole hoiatatud!” ning paar väikest voodilinadega kaetud looma ronisid vaiba alt välja.
Kas on ikka nii?
Näites on otsekõne saatelause lõpus. Selle rindlause teist osalauset ei saa ju pidada saatelauseks. Nii et paneks ikka kooloni.

]]> Kirjutas Anu Rooseniit http://keeletoimetus.ee/blogi/see-keeruline-otsekone/comment-page-1/#comment-129 Anu Rooseniit Tue, 02 Feb 2010 10:04:09 +0000 http://keeletoimetus.ee/blogi/?p=333#comment-129 Pean ütlema, et minu jaoks on otsekõne üks lihtsamaid lausestusvaldkondi. Lihtsalt siin on n-ö näpuvead väga kerged tulema. Eks tõlketeoste puhul tuleb vigu palju sisse ka seetõttu, et lähtekeeles on otsekõne kirjavahemärgistus erinev. Ning kui tõlkija liialt teksti süüvib, siis tulevadki lähtekeele märgid üsna automaatselt. Pean ütlema, et minu jaoks on otsekõne üks lihtsamaid lausestusvaldkondi. Lihtsalt siin on n-ö näpuvead väga kerged tulema.
Eks tõlketeoste puhul tuleb vigu palju sisse ka seetõttu, et lähtekeeles on otsekõne kirjavahemärgistus erinev. Ning kui tõlkija liialt teksti süüvib, siis tulevadki lähtekeele märgid üsna automaatselt.

]]>