Keeletoimetuse blogi eesmärk on ühelt poolt lugejat harida, aga teisalt panna lihtsalt kirja mõtted, mis muidu peas tiireldes ilmaski väljundit ei leia. Enamasti on need seotud keeletoimetaja töö ja eesti keelega. Hoidke siis silma peal.
Keeletoimetus.ee esilehele!-
Peale ja pärast
Postitatud 6. juuli 2009 4 kommentaariLeidsin Eesti Keele Instituudi keelefoorumist teema, kus Emakeele Selts on 27. märtsil ja 20. mail arutanud TÜ dotsent ja vanemteadur Külli Habichti ettepanekut loobuda kaassõna peale pidamisest ebasoovitatavaks ajalist järgnevust väljendavas tähenduses, st et oleks lubatud öelda “peale kooli”, “peale koosolekut”, “peale lõunat” jne. Emakeele Selts leidis, et nii kaassõna peale kui ka pärast kasutamine ajatähenduses on kirjakeeles vastuvõetav, ühtlasi juhitakse tähelepanu asjaolule, et teatud juhtudel on siiski eelistatud sõna pärast, nt kontekstist lähtuvalt.
Laskumata siinkohal nüanssidesse, millal ja mispärast oleks eelistatud sõna pärast kasutamine, tutvustaksin veidi Külli Habichti argumente, miks peaks peale ajakasutuses lubatud olema. Minu toodud poolt- ja vastuargumendid on sügavalt subjektiivsed, lähtun siin isiklikest kogemustest õpetaja ja keeletoimetajana.
Esimese argumendina toob Habicht välja, et viimase 11 aasta jooksul on riigieksamikirjandites järjepidevalt kasutatud sõna peale vääralt ehk ajalises tähenduses.
Siinkohal vaidleksin vastu – see ei ole kindlasti argument, mille põhjal otsustada. Küll nõustun, et nimetatud veatüübi sagedast esinemist soosivad sarnased vead meediaväljaannetes ja vastava mustri kasutamine suulises kõnes, kuid leian, et sõnade peale ja pärast kasutamine peaks olema piisavalt lihtne õpetada ning selgitada, nii et selle vastu ei tohiks riigieksamikirjandis eksida – see on puhas (järjekindla) õpetamise küsimus.
Kindlasti võiks abiturientide lõpukirjandeid uurides leida veel teisigi vearühmi, mille sagedasele esinemisele toetudes võiks kirjakeele normi muutmiseks ettepanekuid teha.
Küll tuleb tunnistada, et põhjendatud on ettepaneku tegemisel tuginemine väitele, et peale on kirjakeeles sagedane grammatiline sõna ning sõnade peale ja pärast kasutamisel eksimine on väga levinud – kindlasti annaks (trüki)meediaväljaannete redigeerimisel vastava sõnapaari kasutamisel tähelepanelikum olla ning sellega ka senist normi juurutada.
Vastuse küsimusele, miks inimesed kasutavad väljendeid nagu “peale tööd”, ” peale lõunat” jne, annab Ann Veismann käsitlus, mille kohaselt kantakse ajatelg üle ruumilisse skeemkujutlusse, kus vertikaalselt asetatud esemed on üksteise peal, ehk siis pannakse midagi millegi peale (meeldetuletuseks olgu öeldud, et koos sõnaga peale kasutatakse omastavat ning sõnaga pärast osastavat käänet).
Külli Habicht toob ühe argumendina ka välja, et guugeldades sõna peale ja analüüsides 300 esimest eestikeelsetelt lehekülgedelt tulnud vastet, oli 111 korral kasutatud sõna peale ajalise järgnevuse väljendamiseks. Ka see ei ole minu arvates argument, sest nt kõikvõimalikud internetiportaalid ja teisejärgulised veebilehed kubisevad sageli õigekirjavigadest.
Et EKI keelefoorumis on algatatud antud teemal avalik arutelu, siis küsingi Sinult, hea lugeja ning mõttekaaslane, mida arvad Sina – kas on mööndav ja suupärasem öelda/kirjutada “peale tunde” või “pärast tunde”? Kas kohandatud on taas üht ajale jalgu jäänud keelenormi või on liigne kõnekeelsus hiilimas kirjakeelde?
Kirjutas:
Anu RooseniitNB! Nüüdseks on Emakeeleseltsi keeletoimkond ka lõplikult otsustanud, et sõna peale võib tõesti kasutada ka ajalise järgnevuse tähenduses!
4 kommentaar artiklile “Peale ja pärast”
-
Mina, olles küll alati teadnud “peale” ja “pärast” semantilist vahet, eelistan siiski, et võiks kasutada mõlemat – just sellesama pärast, et “peale” annab keelele mingi teistsuguse kujundlikkuse. On neutraalseid argiseid olukordi, mil tuleks kasutada “pärast” – “pärast kontserti läksime kohvikusse” -, aga mõnes lauses või kirjelduses peaks ka “peale” olema vähemasti mitte taunitav, sest annab hoopis teistsuguse nüansi ajale. “Peale kahtkümmet aastat ootamist…” Aga see on nii subjektiivne, et sellesse keelereeglite muutmine vist otse ei puutu: kellel väga vaja nüanssidega mängida, küll see saab ka toimetajatega kuidagi hakkama.
Tahtsin küsida selle omastava ja osastava käände kasutamise kohta “peale” ja “pärast” puhul: mismoodi siis tuleks kasutada või mida see tähendab? “Peale” tähenduses “pole midagi peale selle”?
-
admin juuli 7th, 2009, 20:59
Emakeele Seltsi keeletoimkond ütleb järgmist: “Kaassõnaga „peale” kasutatakse ajatähenduses osastavat käänet, mis võimaldab teda eristada kaassõna teistest tähendustest (vrd peale koosoleku ja peale koosolekut).”
Ehk kui kasutate sõna “peale” tema algses tähenduses, tingib ta omastava käände, aga kui “pärast” tähenduses, siis osastava käände.
Nt: Peale koosolekut läksime lõunale. / Peale koosoleku ei toimunud sel päeval midagi.
Vastas: Anu V.
(Anu R. on hetkel puhkusel ning naastes vastab teile kindlasti ka pikemalt.) -
oHpuu juuli 13th, 2009, 18:50
murretes seda vahet põle nigu eriti old, ikka on mu meelest öeldud, et “päält lõunõht” jne, on pruugitud aja mõttes kyll seda peale-sõna. kuntslik vahetegemine põle lihtsalt läbi läind, rahvas põle omaks võtt. siukesi mõttetuid kirjakeelde juurdepoogitud asju, mida nigunii teavad sisse toimetada aint elukutselised korrektorid-keeletoimetajad (no ma ise ka eelmise tööposti otsas, eks), põle kellelegi tarvis peale nendesamade korrektorite-keeletoimetajate. keegi teine nigunii aru ei saa, et midagi valesti on. ahjaa, emakeeleõpetajad ja mõned tublid tydrukõpilased kah.
-
Olukord on vahepeal muutunud. Nüüd on Emakeele Selts selle asja lõplikult paika pannud:
http://www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond.htm
Üks tõlkija, kelle tööst sai täpselt 231 “peale” “pärast” tähenduses välja võetud, juba helistas mulle ja küsis, kas ta saab nüüd oma variandi tagasi.
Kommenteeri
-
Keeletoimetus.ee pakub keelelise toimetamise ja korrektuuri teenust lihtsalt ja kiiresti.
Maria juuli 7th, 2009, 15:42