Kas Internet või internet?

Eelmise blogipostitusega seoses meenus mulle täna, et ÕS soovitab endiselt kirjutada „Internet“ suure algustähega, kuna Internet on suurima arvutivõrgu nimi. Samas märksõnapäring ÕSis ei anna sõnale „internet“ ühtki muud vastet peale tollesama Interneti. Ehk on tulnud aeg sellest soovitusest loobuda?

Kõigepealt selgituseks niipalju, et suure algustähe kasutamine arvutivõrgu nimes on loomulikult õigustatud, olgu nimeks siis Mari Koduvõrk, Vaim või Internet. See aitab eristada Internetti internetist ehk toda suurimat, ülemaailmset hajusvõrku lihtsalt suvalisest kontoris või kodus paiknevast arvutivõrgust. Ma ei ole arvutiasjanduses just liiga kõva käpp, aga minu meelest pruugitakse tolle viimase kohta vastavalt vajadusele ka sõnu laivõrk, kohtvõrk, ekstranet, intranet, sisevõrk jms. Kui mõni arvutiinimene lugema juhtub, on täpsustus kommentaarina teretulnud.

Ent suure algustähe juurde tagasi. Kui mõtleme selle peale, kui palju kasutame kõnes ja kirjas sõna „internet“ ja kui mitmel korral mõtleme selle all midagi muud kui Internet, tundub suur algustäht minule küll pigem liialdusena. Lugege uuesti mu eelmist blogipostitust ja mõelge hetkeks, kuidas sõna „internet“ selles esines: internetiajastu, internetiväljaanne, internetiajakirjandus, internetilood, internetileht, internetisõnastik. Vaadake ülal viidatud ÕSi päringu vastuseid: internetiaadress, internetikaubandus, internetioksjon, internetiteenus, internetiühendus.  Kordan, ühtki teist tähendust ÕS sellele märksõnale ei anna. Mõelge ka enese keelekasutusele. „Vaata internetist!“ „Mul ei ole internetti.“ „Internetist ostsin.“ „Kannan raha internetist üle.“ Kas neid lauseid öeldes olete mõelnud millelegi muule peale Interneti?

Kõigis neis näidetes on internet selgelt Interneti tähenduses, ehkki sisuliselt pigem nimetus kui nimi. Jah, teatud juhtudel on tõepoolest tarvis internetil ja Internetil vahet teha, aga need on pigem erandjuhtumid kui üldkeel. Tavatekstis ja tavakontekstis piisab väikesest algustähest minu meelest täiesti. Olen toimetades paar viimast aastat sellest lähtunud ning siiani pole keegi hädakisa tõstnud. Olete nõus või vaidlete vastu? Kirjutage oma mõtted kommentaarikasti.

Anu V.
Keeletoimetus.ee