Keeletoimetuse blogi eesmärk on ühelt poolt lugejat harida, aga teisalt panna lihtsalt kirja mõtted, mis muidu peas tiireldes ilmaski väljundit ei leia. Enamasti on need seotud keeletoimetaja töö ja eesti keelega. Hoidke siis silma peal.
Keeletoimetus.ee esilehele!-
Internetiajastu keeletoimetaja?
Postitatud 8. apr 2009 4 kommentaariKeeletoimetajana vaevab mind juba pikemat aega üks mõte. Nimelt olen veidi mures meie ajakirjanduse pärast. Ma ei pea silmas Postimeest, Päevalehte ega Õhtulehtegi, vaid pigem kisub kulm kipra nende internetiväljaandeid lugedes. Kui enesest vähegi lugupidava paberajalehe ja -ajakirja puhul on keeletoimetaja olemasolu enamasti iseenesestmõistetav, siis internetis vohavad kirjavead nagu malts sõnnikuhunnikus.
Arusaadav, et internetis avaldatava info hulk on hoomamatult suur, et olemasolevad keeletoimetajad selle töömahuga toime ei tule ning praeguses majandussituatsioonis uut tööjõudu palgata on halvavalt kulukas ettevõtmine. Kuid suurima lugejate arvuga uudisteportaalid nagu Postimees.ee ja Delfi.ee võiksid küll vastutava päevatoimetaja kõrvalt pidada palgal ka päevakeeletoimetajat, kelle käest võiksid läbi käia kõik samal päeval avaldatavad artiklid ja uudised. Kuna näiteks Postimehe veebis on teatud osa lugusid paberajalehest võetud, on need nagunii toimetatud. Ülejäänud lugude hulk aga ei ole päeva jooksul nii suur, et üks korrektor sellega hakkama ei saaks. Delfiski kaotaks korrektuur algallikate lugusid refereerides tekkinud ühilduvuse, sõnakorduse jm lohakusvead.
Ütlesin meelega, et korrektuur. Üks põhjus, miks internetiajakirjanduses avaldatud lood toimetamata ilmuvad, on meeletu kiirus. See on esimene asi, millest sõltub uudiskülje edukus, ning seepärast ei saagi internetilugusid kunagi paberlehe põhjalikkusega toimetada. Arvutis korrektuuri lugeda aga küll ning suuremad jamad roogib asjalik keeletoimetaja välja ka korrektuuri käigus. Tarvis on vaid läbi mõelda lahendused, kuidas töö kiirus tagada: kuidas lood autorilt toimetajale ja seejärel internetilehele üles liiguvad, millised on parimad lahendused töötajate omavaheliseks sidepidamiseks, millised (infotehnoloogilisi) abivahendeid selleks on vaja. E-post, spellerid, internetisõnastikud ja kiire suhtlustarkvara (MSN, Skype jne) – alguseks pole palju rohkem tarviski.
Muidugi seab selline töö keeletoimetajale üsna suured nõudmised. Esiteks peab ta olema vilunud toimetaja, töötama kiiresti ja korralikult. Teiseks peab ta olema kodus arvutiasjanduses – kuna tempo on suur, ei saa aega raisata menüükäskude otsimisele ja programmide kokkujooksutamisele. Kolmandaks peab ta olema kiire reaktsiooniga ning otsustusvõimeline, kui on vaja ohjad enda kätte haarata, sest ajakirjanik, näiteks, ei ole hetkel täpsustavate küsimuste tarvis kättesaadav. Neljandaks peab ta olema nõus töötama kellast kellani pidevas valmisolekus nagu valvekoer. Ja viiendaks võiks ta ka ise seda meelt olla, et internetiajastu ei pea tingimata tähendama vajadust loobuda traditsioonilistest väärtustest nagu õigekeel ja hea keelekasutus.
Anu V.
Keeletoimetus.eeKeeletoimetaja jutud ajakirjandus, ajakirjanduskeel, internet, internetikeel, keeletoimetaja, keeletoimetamine, korrektuur4 kommentaar artiklile “Internetiajastu keeletoimetaja?”
-
kirjavead nagu malts sõnnikuhunnikus? Õige kõrge enesehinnang vä? Vead ongi iga teksti huvitavaim osa!!! Kahjuks on eesti keel keelaametnikkude ja -toimetajaneiude, -tädide käe all nüriks kulumise ohus. Jõudu tööle, ” keele valvekutsad”
-
Minna Maale juuni 11th, 2009, 23:05
Hando Runnel defineeris kunagi kultuuri omapäraselt: ‘kultuur on see, kuidas sa kodus sööd (üksi olles)’. – Kas ajalehelt sea moodi, või puhtalt laualt ja toidunõudest. Anonüümselt.
Iga keskkond loob ise oma kultuursustaseme.
-
Postimees.ee-l on keeletoimetaja, Äripäev kah toimetab ap3.ee-sse yles minevaid asju ka keeletoimetuse jõuga, aga EPL mitte. kui riik kinni maksaks, võiks võtta keeletoimetaja kyll. yksvahe olla isegi old, aga ajutine.
aga systeem, kuidas online’is korrektuuri lugeda, oleks lihtne: kõigepealt võrku yles, siis korrektuuri. autor paneb yles, parandused tulevad juba siis, kui esimesed lugejad on vigast varianti näinud. pealkirjavea parandus tuleb kohe eetrisse saata, juhtlõigu oma samuti, ylejäänd sisuga on rohkem aega.
siin kirjeldatud nõudmistele peab niikuinii ka iga paberil ilmuva päevalehe keeletoimetaja vastama. väga vahet ei ole, välja arvata ehk see, et online’is tuleb koormus veidi yhtlasemalt. paberlehes on ju see needus, et kõik tekstid tulevad nii kl 17 ja kl 18 vahel. online’is peab midagi kogu aeg yles minema, kuigi yksikuid troppe on siiski (nt kl 10-11 paiku ja kl 16-17 paiku, eeldades tööaega kl 9-17). ajalehes keelt toimetada on tõesti väga huvitav ja pingeline töö.
vist surevad paberlehed meil enne välja, kui jõuab kohale ingliskeelse ajakirjanduse komme kyljendaja ja keeletoimetaja amet yhendada (otsi sõna copy editor või copyeditor). yhes viis korda nädalas ilmuvas lehes on see juba tehtud.
-
admin juuli 14th, 2009, 18:36
Hmm, viis korda nädalas ilmuvad näiteks Põhjarannik, Virumaa Teataja, Sakala, Pärnu Postimees…
Aga miskipärast mul on tunne, et silmas on peetud siiski üht teist, roosamat lehte? Igal juhul mõte kui selline on hea. Ajakirja keeletoimetajana tundsin isegi, et korraga küljendades ja toimetades võiks oluliselt aega kokku hoida ning ettevõte vast ka ühe palga. Ent kui tahta täiuslikku tulemust, peaks korrektor ikkagi asja eraldi üle vaatama, sest näpukate sissejäämise oht on kaht tööd korraga tehes topeltsuur.
Anu V.
Kommenteeri
-
Keeletoimetus.ee pakub keelelise toimetamise ja korrektuuri teenust lihtsalt ja kiiresti.
Anna Minna mai 19th, 2009, 02:01