Keeletoimetuse blogi eesmärk on ühelt poolt lugejat harida, aga teisalt panna lihtsalt kirja mõtted, mis muidu peas tiireldes ilmaski väljundit ei leia. Enamasti on need seotud keeletoimetaja töö ja eesti keelega. Hoidke siis silma peal.
Keeletoimetus.ee esilehele!-
Eesti keel internetis
Postitatud 9. nov 2009 6 kommentaariMida kauem ma seda tööd teen, seda rohkem mulle tundub, et hea keeletoimetaja on ütlemata raske olla. Keeles ja reeglites on tohutult peensusi, mida kõike peab teadma ja märkama, ning keel on alatises muutumises, mistõttu neid peensusi järjest lisandub. Selle juures oleks ütlemata suureks abiks, kui kogu keeleuuendusi ja reeglimuutusi puudutav info oleks mugavalt kättesaadav. Veidi aega tagasi kirjutasin, et valminud on ÕS iPhone’ile, ja nentisin, et ei ole see eesti keel ajast maha jäänud midagi. Alles eelmises postituses viitasin keeleabi allikatele internetis, mida leidub samuti rohkesti. Probleem on aga selles, et need allikad on killustunud ja internetti mööda laiali. Ei ole ühtki keskset kohta, kuhu kogu info kokku koonduks.
Seda eesmärki peaksid täitma Eesti Keele Instituudi ja Emakeele Seltsi koduleheküljed, kuid sealgi on info mööda lehti laiali paisatud. Kui tahad end uute mõtetega kursis hoida, pead otsima, tükike siit, tükike sealt. Omaette teema on lehtede välimus, olematu kasutajamugavus ja puuduv dünaamika. Kui ei teaks, kust otsida, on väga raske küsimustele vastuseid saada. Kõik on justkui olemas – meili teel keelenõu, keelenõutelefon, keelenõuvakk jms –, kuid küsimus on vormistuses, leitavuses ja kasutusmugavuses. Idee poolest on olemas ka keelenõuande foorum, aga sinna lisandub uus teema vast kord kvartalis, nii et oma funktsiooni vestlusringina see tegelikult ei täida. 
Pelk kriitika ei vii muidugi kuhugi, tuleb pakkuda lahendusi. Mulle tundub, et eesti keelel oleks vaja üht head turundajat. Keelenõu otsiv inimene sattub guugeldades õnneks kohe õigesse kohta, see on juba suur pluss. Kuid kodulehtede välimust ja lahendust tuleks kindlasti kaasajastada. EKI avaleht on justkui moodsama kestaga, aga keelenõu otsides sattume ikka justkui ajas viisteist aastat tagasi, EKSi kodulehest rääkimata. Sisu sellest ei muutu, tõsi. Kuid kui tahame, et eesti keel tõeliselt ajaga kaasas käiks, võiks mõelda nüüdisaegsematele lahendustele. Öelda, et noored praktiliselt elavad internetis, mõjub peaaegu klišeena. Eesti keel ei tohiks neist maha jääda. 
Esimene asi, mis mind ennast tõesti rõõmustaks, oleks keeleuuenduste (ka näiteks keelenõuvaka lisanduste) koondumine ühte kindlasse kohta, kus need automaatselt muutuksid ja info püsiks värske. Samuti võiks olla võimalus info reegli- või eelistuse muudatustest jõuda minuni e-posti teel, kui olen selleks soovi avaldanud. Kolmandaks võiks olla võimalik keelenõu küsida ka Skype’i ja MSNi teel. Neljandaks võiksid EKI ja EKS vähemalt internetis jõud ühendada. Raha on kõigil vähe ning nii avaneks sarnaste eesmärkidega organisatsioonidel kokkuhoiu võimalus. Ehk on lugejal lisada veel häid mõtteid või lahendusi.Keeletoimetaja jutud eesti keel, internet, internetikeel, internetiturundus, keeleuuendused, õigekeelsus, ortograafia, turundus6 kommentaar artiklile “Eesti keel internetis”
-
Yks kena asi oleks, kui keelekorraldajad oma otsuseid avalikult põhjendaksid. Siiamaani ei suuda isegi elukutselised keeletoimetajad võhikutele naljalt selgitada, miks on Berliin parem kui Madriid.
Tegelikult võiks moodsa aja vahenditega olla ysna lihtne asjahuvilisi juba otsuste tegemisse kaasata. Oleks toosama foorumgi elus, võiks seal iga arutusele tuleva teema varakult hambu võtta ning kõik poolt- ja vastuargumendid läbi kaaluda. Ykskõik, kuidas siis otsus tehakse, oleks igayhel seejärel võimalik arutelu jälgida ning otsustuse loogikast aru saada. Aga see tahab väga tõsist mõtteviisi muutust, mida nii pea kyll kuskilt tulemas ei paista.
-
Marika november 10th, 2009, 10:56
Kuidas oleks sellise selgitusega, Oop: Berliin on nii ammu kasutusel ja nii tuttav, et seda võib kirjutada ka nn vana moodi.
Kas pole nii, et kohanimekirjutus on osalt kokkuleppe küsimus? -
Anu Rooseniit november 12th, 2009, 00:11
Täiesti õige jutt. Käisin hiljuti TTÜs külalislektorina esmakursuslastele õigekeelsusest rääkimas. Kõige olulisema osana käsitlesin kõikvõimaikke internetiallikaid, kust keeleküsimustes abi saada – Anu V eelmises postituses on need abimehed peaasjalikult üles loetud. Enamik kohti, nt EKI keelenõu ja keelevara.ee lehe ÕS ning erialasõnastikud või registrid olid tudengitele üsna tuttavad, ent nt EKI keelenõu puhul ei teadnud nad pooligi võimalustest.
Põhiline, mida üliõpilased mainisid, oli võimalus telefonitsi nõu küsida, vähem teati meilitsi küsimise võimalust.
Keelenõuvakka olid nad küll külastanud, kuid konkreetset abi ei saanud. Avaldati arvamust, et seal võiks olla mingisugunegi otsingu võimalus, praegu liiga üldine ja keeleteemakeskne ning keegi polevat viitsinud nt algustähe teema juures kõiki näiteid läbi lugeda, et endale sobivat varianti leida võiküsimusele vastust saada.Mulle endale käib kõige rohkem närvidele ÕSi uute sõnade rubriik. Usina keeletoimetajana on mul kombeks umbes kord kvartalis uutele sõnadele pilk peale visata. Aga väga nõme on see, et selleks pean terve loendi algusest lõpuni läbi lugema, sest nt sõna lisamise kuupäeva järgi ei ole võimalik päringut teha. Sõnad on lihtsalt tähestikulises järjekorras ning mingitki otsinguvõimalust ei ole. Praeguseks on ÕSi lisanduste alla kogunenud juba üsna paras ports sõnu ning nende kõigi läbi lappamine ning uute kirjete välja sortimine võtab üksjagu aega ning on kole tüütu.
Ning mis puutub Veneetsiasse, siis… Venezia on minu jaoks väga võõras ning seni olen jäänud tõlkijatega/autoritega ühele nõule ning kasutanud/soovitanud alati Veneetsiat. -
Ma olen jälle sellises puntras, et soovitatakse Toscanat, täitsa nõus, aga teisest küljest oleks hirmus isu kirjutada Liguuria; ja kolmandast küljest oleks kuidagi traditsioonilisem kirjutada Apuulia, mitte Puglia.
Kommenteeri
-
Keeletoimetus.ee pakub keelelise toimetamise ja korrektuuri teenust lihtsalt ja kiiresti.
Oop november 9th, 2009, 23:30