Minu esimene käsikiri

Seekordse postituse autor on Marju Randmer, kes õpib Tallinna Ülikoolis keeletoimetajaks ning oli jaanuaris Keeletoimetuses praktikal. Kuna tegu oli tema esimese „päris” toimetamiskogemusega, palusin tal oma mõtted üles tähendada. Need altpoolt leiategi.
________________________________

Pean tõdema, et minu erialavaliku tõttu küsivad mu sõbrad-tuttavad üsna tihti, missugused need keeletoimetaja tööülesanded siis ikkagi on. Enne kui jõuan vastata, piirdub nende ettekujutus tavaliselt sellega, et keeletoimetaja tegeleb vaid puuduvate ja ülearuste komade ning tähevigade parandamisega. Pärast kiirülevaadet keeletoimetajate igapäevasest tööelust ning probleemidest loodan, et nende seni hägus ettekujutus saab selgemad piirjooned.

Alles hiljuti oli ka minul esimene võimalus keeletoimetaja töö rõõme ja valusid oma nahal tunda. Seepärast võin julgelt öelda, et nii lihtne kui keeletoimetaja töö ka ei tundu, on see tegelikkuses kordades raskem, kui ette kujutada oskaks. Tihti mõtlevad inimesed: „Ma olen eestlane, ma ju oskan eesti keelt, kui raske see keeletoimetamine ikka olla saab.” Siinkohal unustatakse, et keeletoimetaja ei tegele vaid üksiku sõna või lausega, vaid kogu teksti või dokumendi üldmuljega. See ongi ehk keeletoimetaja üks keerulisemaid ülesandeid – tajuda teksti tervikuna, hoida läbivalt ühtset stiili ning luua toorest materjalist üheselt mõistetav ning nauditav tekst. On selge, et siin ei piisa vaid kirjakeele reeglite tundmisest. Tuleb osata tajuda n-ö suurt pilti ning tihti panna ennast lugeja rolli, et teksti arusaadavuses, ladususes kindel olla.

Oma esimese käsikirja toimetamise jooksul tekkis ka mul palju kahtlusi, sest ühtäkki tuli teksti käsitleda tervikuna ning märgata kõikvõimalikke vigu igal tekstireal, sest enam ei olnud tegemist kokku- ja lahkukirjutamise harjutusega. Tagantjärele mõeldes läbisin ka mina need etapid, millest on rääkinud juba kogenud keeletoimetajad. Esimeses julgesin parandada vaid kirjavigu ning lisada puuduvaid komasid, kuid need parandused jäid pigem tagasihoidlikuks ning stiililises mõttes muudatusi tegema just ei kippunud. Teises sattusin aga liiga hoogu, tegin muudatusi ülearu ega osanud igat parandust põhjendada muuga, kui et nii lihtsalt tundub parem. Mis ühe keeletoimetaja tõeliselt heaks teeb, on tõenäoliselt tema oskus leida see tasakaal originaaltekstis ja muudatuste vahel – korrigeerida piisavalt palju, kuid nii vähe kui võimalik.

Ometi leian, et keeletoimetaja töö on igati mõnus: suur osa tööajast on võimalik endal planeerida ning olenevalt alast ja spetsialiseerumisest tegeleda just nende tekstidega, mis endale nagunii huvi pakuvad. Raske oleks leida sobivamat tööd inimesele, kellele meeldib lugeda ning oma silmaringi avardada.

Hoolimata ka minu enda esimesest kogemusest, mis õpetas mulle, et tegemist ei olegi nii lihtsa alaga, olen täiesti kindel, et see ei erine palju teistest erialadest, kus kehtib samuti ütlus: „Harjutamine teeb meistriks!”

Marju Randmer
Tallinna Ülikooli referent-toimetaja bakalaureuseõppe tudeng

Keelekoolitus – kust ja kellelt?

Mõni aeg tagasi küsis hea tuttav minult, kus ta saaks õppida eesti keeles korrektselt kirjutama. Soovitasin talle siis mõnd kursust, kus isegi olen käinud ning mis hea mulje jätsid. Märgin need siiagi, ehk on veel kellelegi abiks.

Koolitusfirmas Stability Consulting on keeleteemade koolitajaks Reili Argus, kes on väga-väga asjalik. Neil pole küll uut koolituskalendrit väljas, seega ma ei tea, kas ja millal järgmised koolitused toimuvad. Loodetavasti ikka toimuvad, sest koolitus “Korrektne eesti keel” andis väga hea ülevaate levinumatest vigadest.

Eespool viidatud koolitus on pigem mõeldud tõlkijale või algajale toimetajale. Sekretärile, asjaajajale või teistele,  kel on ametialases suhtluses vaja korrektset keelt ning kes tunnevad, et teadmised hakkavad rooste minema, on sama firma mõelnud koolituse “Korrektne kirjakeel ametlikus suhtluses”. Lektor on sama, seega eeldan, et koolituski on soovitust väärt.

Samuti korraldab aeg-ajalt kursusi EKI, kes just märtsis on tuleku järgmine keelenõuandjate õigekirjakursus. Võetakse läbi põhilised õigekirjateemad ja põhilised vead, samuti on kuulajail võimalus keelenõuandjatelt küsida kõike, mis segadust tekitab.

Kui nende kahe vahel valida, eelistan isiklikult esimest. Keelenõu telefonil olen mõnikord vastakaid nõuandeid saanud ning koolitusel jättis mõni lektor ka vahel otsad lahtiseks. Reili Arguse seisukohad on tavaliselt selgemad ja hästi põhjendatud. Aga samas on minu küsimused tavaliselt sellised, millele väga selget vastust polegi. Nii et kui te ei ole keeletoimetaja, saate EKI kursusest kindlasti väga hea ülevaate levinumatest õigekirjaprobleemidest.

Kolmas keelekoolituste korraldaja, kellega olen kokku puutunud, on Tartu Teoloogia Akadeemias Toom Õunapuu. Enamik tema koolitusi on küll mõeldud peamiselt toimetajatele (ise olen kuulanud sõnastusküsimustele keskenduvat täiendkoolitust), kuid koolituste valikust leiab ka ühe avalikkussuhete juhtidele mõeldud täiendkoolituse. Toom Õunapuu puhul tuleb arvestada, et ta on tõeline õigekeelefänn ja väga karismaatiline-temperamentne tüüp. Nii et väga süsteemset lähenemist ei maksa oodata, küll aga tohutult teadmisi ja indu ise areneda.

Kõik ülaltoodud koolitused on üsna praktilised, st tehakse rohkesti harjutusi ja lektorid on alati lubanud vahele segada ja hinge peale jäänud küsimused kohe ära küsida. Loodan, et leiate nende seast sobiva. Ja kui te juhtute teadma veel eesti keele teemalisi koolitusi, mida soovitada, siis pange need kommentaaridesse kirja. Uuriksin isegi hea meelega!

Keeletegu 2009

Edastan Emakeele Seltsi pressiteate

__________________________________________

Milline on üldsuse arvates 2009. aasta parim keeletegu?

Haridus- ja Teadusministeerium on kuulutanud välja konkursi 2009. aasta parima eesti keelt väärtustava teo ja selle tegija selgitamiseks.

Eesti keelt väärtustava teo auhinnale sai kandidaate esitada 8. jaanuarini. Neist kõige enam esitamistingimustele vastavateks pidas Emakeele Seltsi juhatus järgmisi:

• Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi võitlus eesti keele tundide säilitamise eest uues riiklikus õppekavas
• “Aabets” (Kihnu aabits); autorid Külli Laos, Reene Leas ja Evi Vesik
• Keelevigaste siltide asendamine uutega ärimees Alexander Kofkini poolt
• Eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalik esitamine; Sergei Metlev
• Kirjanduse ja keele ajaveeb http://kirjandusjakeel.blogspot.com; Inna Saaret, Maire Liivamets ja Siiri Lauk
• “Psalmid” (kirjastus Maarjamaa, 2009); Vello Salo ja Indrek Hirv

Nende kuue kandidaadi vahel valides ja oma valikust teada andes jõuamegi niisuguse keeleteoni, mille tegija või tegijad saavad 2009. aasta üldsuse auhinna. Oma valiku teeb ka taasiseseisvunud Eesti haridusministritest koosnev komisjon.

Nii ministrite valitud keeletegu kui ka üldsuse oma kuulutatakse välja 15. märtsil Viljandis Paalalinna gümnaasiumis.

Hääletada saab kuni 10. märtsini Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel olevaid juhtnööre täites (www.hm.ee/keeletegu2009). Seal saab tutvuda ka keeleteokandidaatide esitajate põhjendustega. Lihtsaim hääletamisvõimalus on lehekülje allosas asuval hääletusblanketil.

Oma otsusest saab teada anda ka e-postiga (signe.opermann@hm.ee) või tavalise kirjaga aadressil Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, 50088 Tartu (ümbrikule kirjutada ”Keeletegu”).

Iga hääletaja saab hääletada vaid üks kord ja ühe kandidaadi poolt, kirja lähevad ainult need arvamused, millega koos on saadetud hääletaja nimi ja kontaktandmed (e-postiaadress ja/või telefon; kui neid pole, siis postiaadress). Kontaktandmeid ei avalikustata.

Mida rohkem on hääletajaid, seda kindlamad võime olla, et enim hääli saanud keeletegu oli tõesti 2009. aasta parim.

Lisateave: Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge, tel 735 0136, jyri.valge@hm.ee.

Rein Joamets
kommunikatsioonibüroo konsultant
tel 735 0155
rein.joamets@hm.ee